Kas päikesetuul võiks katta kogu inimkonna energiavajaduse?

[alter]

Tuule- ja päikeseenergia kasutamise asemel fantaseerib Washingtoni osariigi ülikooli teadlane Brooks Harrop päikesetuulest, mis võiks kergesti katta kogu inimkonna energeetilised vajadused.

Dysoni-Harropi satelliidiks nimetatav seade koguks suure metallrõnga abil kokku Päikeselt lähtuva laetud osakeste voo ehk päikesetuule energia, kusjuures kõigest kümnemeetrise läbimõõduga ning ühe sentimeetrise jämedusega vaskrõngast piisaks, et toota 1,7 megavatti võimsust. See on piisav, et anda voolu umbes tuhandele majapidamisele, vahendab Novaator NewScientisti uudist.

Metallrõngas genereerib magnetvälja, mis suunab laetud osakesed kogujasse, kus nende energia kasutusele võetakse. Seejuures on süsteem iseennast toitev, sest laetud osakeste voo energia on enam kui piisav vajamineva magnetvälja genereerimiseks. Ülejäänud energia saaks aga laserite abil maapinnale saata.

Seadme suurendamisel suureneb väga kiiresti ka potentsiaalselt kogutav energiahulk. „Ühe kilomeetri pikkuse rõngaga saaks 8400 kilomeetrise läbimõõduga alalt koguda võimsuse 10 astmes 27 vatti, mida on sada miljardit korda rohkem kui inimkond hetkel vajab,” ütleb Harrop.

Selline satelliit ei ole tehnoloogilises mõttes kuigi keeruline. Inimesed suudaks satelliidi juba praegu valmis ehitada, kuid selles ei ole probleem. Raskus seisneb hoopis asjaolus, et korralikult töötamiseks tuleks satelliit saata eemale ekliptika tasandist ehk tasandist, millel paikneb tugeva püsimagneti Maa orbiit. Seega tuleks satelliit saata Maast kümnete miljonite kilomeetrite kaugusele, mis aga muudaks energia Maale saatmise esialgu võimatuks.

Nimelt on asi selles, et ka parimate laserite kiir hajub nii pika maa peale tuhandete kilomeetrite suuruseks laiguks. Kiire fokuseerimine vajaks nii võimsat optikat, et selle kosmosesse miljonite kilomeetrite kaugusele saatmisest pole isegi mõtet mõelda.

Samuti on kahtlane, kas vaskrõngas nii suurele koormusele vastu peaks. Kõige lõpuks tuleb aga tõdeda, et energiast ei ole maapinnal puudust. Tegelikult isegi vastupidi. Mitte midagi ei osata peale hakata globaalse kliimasoojenemisega ning suurte energiakoguste kosmosest Maale suunamine ei saa olukorda selles osas mitte kuidagi paremaks muuta. Seega jääb Harropi idee esialgu kõigest huvitavaks fantaasiaks, mis võib ehk tulevikus leida rakenduse näiteks kosmoselaevade energiaallikana.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/poorane-idee-energiat-voiks-toota-paikesetuulest.d?id=33436907&l=fplead