Kogu Marsi pinnase on kujundanud vesi
2 posters
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Kogu Marsi pinnase on kujundanud vesi
Nelja miljardi eest Marsil voolanud vesi on kujundanud kogu planeedi pinnase, väidavad teadlased.
Vedela vee jälgi on varem leitud Marsi lõunapooluse piirkonnast, kuid viimased avastused on toonud sarnaseid märke esile ka Punase planeedi põhjapoolkera kraatritest.
Teadlased jõudsid selle avastuseni Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseaparaadi Mars Expressi ja NASA Mars Reconnaisance Orbiteri poolt kogutud andmete uurimise käigus.
"Tänaseni ei teadnud me, et pool Marsi pinnast on mineraalse koostisega," rääkis uurimisrühma juht, John Carter Pariisi ülikoolist BBC-le. "Euroopa Kosmoseagentuuri ja NASA kosmosesondide abil on meil õnnestunud kivipinnasest saada pildivalik koos spektritega."
Tema sõnul on nende seadmete abil leitud savi tüüpi silikaatmineraale, mida leidub mudas ja jõepõhjades. "Oluline ei ole mineraalainete tüüp, vaid pigem tõsiasi, et nad sisaldavad vett," selgitas Carter.
Vesi kivististes
Eelnevalt on Marsi uurinud teadlased avastanud sarnaseid märke veest Marsi lõunapooluse kõrgendike kivististes, mis on kuni neli miljardit aastat vanad.
Kuid planeedi põhjaosas on hiljem moodustunud kivistised matnud vanema geoloogilise materjali enda alla. Üldlevinud teooria järgi on selle põhjustanud Marsi põhjapoolkera tabanud hiiglaslik kosmoseobjekt, mis muutis peaaegu poole planeedi pinnast kraatriks.
Carteri sõnul tähendas see, et vanema kivikihi kattis tihe noorematest kividest moodustunud kattekiht ning seega on vanematele pinnasekihtidele ligipääsemiseks ainsaks võimaluseks kraatrid.
Samas on kraatrid suhteliselt väikesed ning kosmosesondidel on neist mõõtmiste tegemine keeruline. "Kraatritest signaali püüdmise teevad keerulisemaks ka planeedi põhjaosa kattev jää ja tolm," sõnas Carter.
Värskete uurimustulemuste põhjal võib arvata, et vähemasti osa Marsi veeperioodist jäi suure kokkupõrke ning vulkaaniliste ja muude planeedi pinda katvate kivististe tekke vahelisse aega. Seega on alust arvata, et tõenäoliselt muutus Marss 4,2 miljardit aastat tagasi vee mõjul kogu planeedi ulatuses.
Samas ei loonud Carteri sõnul uurimistulemused selget pilti Marsi tohutute ookeanide osas. "Tegemist oli ilmselt väga kuiva keskkonnaga, kuid me näeme märke kunagistest jõesängidest, väikestest meredest ja järvedest," ütles ta.
Uurimistulemused avaldas Prantsusmaa ja USA teadlaste töörühm ajakirja Science viimases numbris.
Allikas:
http://www.novaator.ee/ET/kosmos/kogu_marsi_pinnase_on_kujundanud_vesi/
Vedela vee jälgi on varem leitud Marsi lõunapooluse piirkonnast, kuid viimased avastused on toonud sarnaseid märke esile ka Punase planeedi põhjapoolkera kraatritest.
Teadlased jõudsid selle avastuseni Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseaparaadi Mars Expressi ja NASA Mars Reconnaisance Orbiteri poolt kogutud andmete uurimise käigus.
"Tänaseni ei teadnud me, et pool Marsi pinnast on mineraalse koostisega," rääkis uurimisrühma juht, John Carter Pariisi ülikoolist BBC-le. "Euroopa Kosmoseagentuuri ja NASA kosmosesondide abil on meil õnnestunud kivipinnasest saada pildivalik koos spektritega."
Tema sõnul on nende seadmete abil leitud savi tüüpi silikaatmineraale, mida leidub mudas ja jõepõhjades. "Oluline ei ole mineraalainete tüüp, vaid pigem tõsiasi, et nad sisaldavad vett," selgitas Carter.
Vesi kivististes
Eelnevalt on Marsi uurinud teadlased avastanud sarnaseid märke veest Marsi lõunapooluse kõrgendike kivististes, mis on kuni neli miljardit aastat vanad.
Kuid planeedi põhjaosas on hiljem moodustunud kivistised matnud vanema geoloogilise materjali enda alla. Üldlevinud teooria järgi on selle põhjustanud Marsi põhjapoolkera tabanud hiiglaslik kosmoseobjekt, mis muutis peaaegu poole planeedi pinnast kraatriks.
Carteri sõnul tähendas see, et vanema kivikihi kattis tihe noorematest kividest moodustunud kattekiht ning seega on vanematele pinnasekihtidele ligipääsemiseks ainsaks võimaluseks kraatrid.
Samas on kraatrid suhteliselt väikesed ning kosmosesondidel on neist mõõtmiste tegemine keeruline. "Kraatritest signaali püüdmise teevad keerulisemaks ka planeedi põhjaosa kattev jää ja tolm," sõnas Carter.
Värskete uurimustulemuste põhjal võib arvata, et vähemasti osa Marsi veeperioodist jäi suure kokkupõrke ning vulkaaniliste ja muude planeedi pinda katvate kivististe tekke vahelisse aega. Seega on alust arvata, et tõenäoliselt muutus Marss 4,2 miljardit aastat tagasi vee mõjul kogu planeedi ulatuses.
Samas ei loonud Carteri sõnul uurimistulemused selget pilti Marsi tohutute ookeanide osas. "Tegemist oli ilmselt väga kuiva keskkonnaga, kuid me näeme märke kunagistest jõesängidest, väikestest meredest ja järvedest," ütles ta.
Uurimistulemused avaldas Prantsusmaa ja USA teadlaste töörühm ajakirja Science viimases numbris.
Allikas:
http://www.novaator.ee/ET/kosmos/kogu_marsi_pinnase_on_kujundanud_vesi/
Re: Kogu Marsi pinnase on kujundanud vesi
Oli jah ükspäev see uudis, kusjuures kahtlen, kas need hüpoteesid kõik paika peavad, selliseid uudiseid on pidevalt.
alter- Moderaator
- Postituste arv : 816
Points : 1418
Join date : 30/11/2009
Age : 37
Re: Kogu Marsi pinnase on kujundanud vesi
Marsist ja seal olnud võimalikust veest on tehtud hulga filme, aga ilmselt enne täit tõde teada ei saa, kui inimene pole Marsi pinnale astunud. NASA plaanis kunagi, et tulevikus saadab sinna mehitatud kosmoselaeva.
Similar topics
» Aparaat loeb otsast lõpuni kogu DNA
» Einsteini teooria peab paika kogu lähiuniversumis
» Kas päikesetuul võiks katta kogu inimkonna energiavajaduse?
» Saksamaa põues peituv vulkaan ohustab kogu Euroopat!
» Einsteini teooria peab paika kogu lähiuniversumis
» Kas päikesetuul võiks katta kogu inimkonna energiavajaduse?
» Saksamaa põues peituv vulkaan ohustab kogu Euroopat!
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
|
|