Tahad olla õnnelik? Hakka tööle!

[m6tleja]

Värskest uurimusest tuleb välja, et inimesed, kellel on midagi teha, on logelejatest õnnelikumad isegi siis, kui nende tegevus pole mõtestatud.

Kreeka mütoloogilised jumalad karistasid Sisyphost sellega, et mõistsid ta terveks igavikuks järsust nõlvast kivi üles veeretama. Oleks aga võinud hullemini minna — käsk kohapeal istuda ja ühte punkti vahtida olnuks rängem nuhtlus, järeldub aktiivse tegevuse hüvedele keskendunud teadustööst. Ajakirjas Psychological Science ilmunud uurimuse autorid leidsid, et isegi mõttetu töö tegijad on õnnelikumad kui niisama passijad, vahendab ScienceDaily.

“Laiem fenomen, mis mind paelub, on küsimus, miks kaasaegses ühiskonnas inimesed nii tegusad on, nagu nad on,” ütleb Chicago ülikooli teadlane Christopher K. Hsee. “Inimesed sibavad ringi ja rügavad teha palju rohkem tööd kui põhivajaduste rahuldamiseks vaja oleks.”

Loomulikult on sellel ilmsed põhjused nagu elamiskulude katmine, rahateenimine, kuulsuse tagaajamine, teiste inimeste aitamine, jne. Hsee aga usub, et nähtuse juured on sügavamal: “Meil on palju ülemäärast energiat ning me soovime vältida tegevusetust.”

Uurimuse raames täitsid katsealused ankeedi ning pidid seejärel 15 minutit ootama, kuni järgmist küsitlust ette valmistatakse. Neil oli võimalus täidetud ankeet lähemal asuvasse punkti toimetada ning ülejäänud aeg lihtsalt oodata, või viia küsitlusleht kaugemasse paika, kuhu jõudmine ja naasmine hoidsid neid 15 minuti vältel tegevuses. Kummalgi juhul said katsealused ankeedi esitamisel kompveki. Selgus, et need, kes olid kaugemal käinud, olid õnnelikumad neist, kes olid otsustanud paigale püsima jääda.

Mitte igaüks ei vaevunud kaugesse paika suunduma. Kui kummaski vastuvõtulauas jagatud kommid olid samad, eelistasid osalejad pigem tegevusetult paigal istuda. Kui kommid olid aga erinevad, valisid nad meelsamini kauge koha — sellepärast, et neil oli nüüd jalutuskäigu ettevõtmiseks sobiv vabandus, väidavad Hsee ja kolleegid.

Hsee usub, et seda põhimõtet — et inimestele meeldib tegutseda, nagu neile meeldib ka oma tegutsemisele õigustusi leida — võib rakendada ühiskonna hüvanguks. “Kui suudaksime välja töötada mehhanismi, millega jõude olevaid inimesi haarata tegevusse, mis pole vähemalt otseselt kahjulik, oleks sellest rohkem kasu kui destruktiivsest hõivatusest,” ütleb ta.

Hseel endal on kuuldavasti kombeks anda oma uurimisassistendile mõttetuid ülesandeid, selle asemel, et lasta tal jõude istuda ja aeglaselt masenduda. “Ma tean, et see pole rangelt võttes eetiline, aga ta on vähemalt õnnelik,” ütleb Hsee.

Allikas:
http://forte.delfi.ee/news/teadus/tahad-olla-onnelik-hakka-toole.d?id=32375797

[alter]

See uudis oli varem juba.

Värskest uurimusest tuleb välja, et inimesed, kellel on midagi teha, on
logelejatest
õnnelikumad isegi siis, kui nende tegevus pole mõtestatud.

Mittemidagi tegemine on alati parem kui millegi tegemine.

“Laiem fenomen, mis mind paelub, on küsimus, miks kaasaegses ühiskonnas
inimesed nii tegusad on, nagu nad on,” ütleb Chicago ülikooli teadlane
Christopher K. Hsee. “Inimesed sibavad ringi ja rügavad teha palju
rohkem tööd kui põhivajaduste rahuldamiseks vaja oleks.”

[m6tleja]

Mul on päeva lõpuks küll väike masendus küljes, kui ma midagi päeva jooksul teinud ei ole. Kui päeva jooksul on saanud palju tööd teha, siis on õhtul ka hea olla.

[Sponsored content]