Mis sunnib täis kõhuga edasi sööma

[keemik]

Näljasena toidupoodi minek ei pruugi hästi lõppeda. Inimesed ei kontrolli ennast hästi ning kuhjavad toidukorvi mõttetult palju asju, mis rõõmustab vaid poeomanikku, kuid ei ole ostjale endale sugugi vajalik.

Teadlased on välja selgitanud, et selliselt käituma ajendab meid hormoon nimega greliin. Nüüd on Texase ülikooli teadlased välja selgitanud, et sama hormoon sunnib inimesi ka täis kõhu korral edasi sööma, kirjutas Science Daily.

„Head toitu söövad inimesed sageli lihtsalt seetõttu, et meie aju käsib meil seda teha,“ ütles Jeffrey Zigman Texase ülikoolist, kelle osalusel läbiviidud uurimus avaldati ajakirjas Biological Psychiatry.

Varem on teadlased näidanud, et greliinil on oluline osa alkoholi ja kokaiini tekitatud mõnutundes, kuid nüüd näib, et sama hormoon premeerib inimesi ka maitsva toidu söömisel. Premeerimine tähendab antud juhul heaolutunde tekitamist, mida tahetakse üha uuesti kogeda ning seetõttu harjutaksegi sööma vajalikust märksa rohkem.

Teadlased tegid katseid hiirtega. Hiirte kõht söödeti täis ning seejärel anti neile valida kahe ruumi vahel. Neist ühest olid nad varem leidnud kõrge kalorsusega toitu, teisest aga mitte. Pooltele hiirtele süstiti greliini ning just need hiired, kes olid saanud greliinisüsti, eelistasid minna ruumi, kust nad lootsid leida veel toitu. Hiired, kes greliinisüsti ei saanud, ei näidanud üles mingit statistiliselt usaldusväärset eelistust kahe ruumi vahel.

„Usume, et greliin sundis hiiri otsima veel rasvast toitu, ehkki neil oli kõht juba niigi täis,“ ütles uurimuse läbiviimist juhtinud Mario Perello Texase ülikoolist.

Teises katses pidid hiired toppima oma nina auku seinas, kust neile oli varem rasvast toitu antud. Toitu seekord keegi juurde ei saanud, aga greliinisüsti saanud hiired ei andnud alla nii kiirelt kui hiired, kes süsti ei saanud.
Hiirtel ja inimestel on sarnased ühendused ajurakkude vahel, hormoonid ning isegi inimese ja hiire ajus asuvate mõnukeskuste ehitus on sarnane. Lisaks on hiirte käitumine sarnane teiste loomade käitumisele varem läbiviidud sõltuvusuuringutes, mistõttu võib uskuda, et greliini mõju inimese käitmisele on analoogne.

Allikas:
http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/mis_sunnib_tais_kohuga_edasi_sooma/