Metsalood: Üleöö on kõik kohad konni täis

[m6tleja]

Loodus kihab ärkajatest ja tärkajatest. Üleöö on kõik kohad konni täis: kruusatee, rohumaa, lombid, kraavid ja kraavikaldad. Sulps ja krooks, krooks ja sulps. Veepind virvendab seal ujuvatest punnsilmadest.

Ma ei oska konni määrata, kuigi silmaga nähtavalt on neil erinevusi nii suuruses, värvitoonides, seljatäppides või koivavöötides. Konnad on samasugused kevadekuulutajad nagu laululinnud või liblikad.

Liblikaid nägin täna nelja erinevat liiki: kollaseid lapsuliblikaid, ilusa tiivamustriga päevapaabusilmi, kirjusid koerliblikaid ja nõgeseliblikaid. Paabusilmad päästsin metsakeldri alt vabadusse. Nad talvitusid vist korstnas või müüride vahel ning ärgates kogunesid valguse peale aknaklaasidele. Tegin akna lahti ja liblikad lendasid sooja kevadpäikese poole laiali.

Jõe äärest tõusis minu saabumisel lendu hallhaigur. Suurvesi tõi arvatavasti ka väikesesse jõkke kalu juurde ja kalamaiastel on nüüd tegemist. Peaksin vist ise ka proovima õnge leotada. Vanasti olid jões paekivilahmakate all lutsud. Käisin lapsena neid sealt käega püüdmas. Need kalad ja talvisel ajal jää alt püütud konnad on ka saarma lemmikud ja arvatavasti just see meelitab saarmaid selle jõe äärde.

Passisin tükk aega põldude vahel ja jälgisin ümbrust. Siit-sealt on tulnud andmeid väike-konnakotkaste saabumisest. Ka mina ootan omasid koju.

Allikas:
http://blog.maaleht.ee/leilimetsalood/?p=2668