Teadlased uurivad varajaste eurooplaste DNAd

[alter]

Saksa-Vene teadlastemeeskond uurib varajaste eurooplaste DNAd. Uuringuga loodetakse meie liigi Homo sapiens`i arenguloos uusi aspekte leida, kirjutab BBC.

Varasemaid samalaadseid uuringuid on seganud teadlaste võimetus takistada iidset DNAd tänapäeva DNAga segunemast. Kuid nüüd õnnestus geeniteadlastel see takistus ületada.

Saksamaal Lepizigis asuva Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi teadlane, Eesti juurtega Svante Pääbo ja ta kolleegid kasutasid uusimat DNA uurimise tehnikat.

Uuriti 1954. aastal Venemaalt Kostenkist leitud 30 000 aasta vanuseid inimjäänuseid.

Lõuna-Venemaal Doni jõe ääres Kostenkis tehtud väljakaevamistel leiti mitmeid paleoliitikumist pärit inimjäänuseid ja esemeid, mis pärinevad ajavahemikust 40 000 – 10 000 aastat tagasi. Kuid oli ka leide, mille vanus ulatus 45 000 aasta taha.

Markina Gora skeletina tuntu oli maetud nägu maa poole. Samuti leiti jäänustelt ookrit, seda ainet kasutati iidsetel matuserituaalidel tihti.

Teadlased tegid DNA-analüüsi jäänustele, mis kuulusid 20–25-aastasele mehele ning kes maeti umbes 30 000 aastat tagasi.

Teadlastele pakkus erilist huvi mehe mitokondriaalne DNA (mtDNA). See kandub edasi emalt ta järeltulijatele, andes informatsiooni emaliini kohta.

Uurijatel õnnestus uue tehnoloogia abil eraldada Kostenki jäänustest geneetilist materjali ilma seda tänapäeva DNAga saastamata.

Varem on sama meetodit kasutatud neandertallaste DNA uurimisel.

Teadlaste sõnul saab uue meetodi abil iidsel ja tänapäevasel DNAl vahet teha geenilõikude suuruse järgi. Vanad DNA lõigud on tänapäevastest DNA lõikudest märgatavalt lühemad.

Teadlaste kinnitusel õnnestus neil Markina Gora skeleti mtDNA kindlaks teha.

Tänapäeva geenikaardil on suur hulk erinevaid mtDNA liine. Nende uurimine aitab liigitada, millisesse haplogruppi mtDNA kuulub.

Need haplogrupid esindavad peamisi Homo Sapiens`i harusid.

Teadlaste sõnul kuulub Kostenkist leitud inimene haplogruppi 2, mida tänapäeva inimestel leidub minimaalselt.

Seda haplogruppi leidub vähesel määral Lõuna- ja Lääne Aasia, Euroopa ja Põhja-Aafrika rahvastikul.

Pääbo ja ta kolleegide sõnul näitab selle haplogrupi leidumine tänapäeva eurooplastel, et see võis edasi kanduda paleoliitikumis elanud küttidelt-korilastelt.

Siiski on vaja edasisi uuringuid, kas 30 000 aastat tagasi Euroopas elanud inimesed on tänapäeva eurooplaste otsesed eellased või on tegemist hilisemate sisserändajatega.

http://www.postimees.ee/?id=207424