KÜMNENDI AVASTUSED
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
KÜMNENDI AVASTUSED
alter Nelj Dets 31 2009, 11:59
Inimese sümbioos masinatega
Teadusportaal Discovery News järjestas kümme tähtsamat teadussaavutust aastatest 2000–2009.
Küborgid on kujunemas tegelikkuseks. Viimasel kümnendil on tehtud suuri edusamme inimkehale liidetud robotjäsemete ning inimmõistusega ühendatud raalide juhtimises.
2000. aastal siirdasid Duke’i ülikooli meditsiinikeskuse uurijad pärdikute ajudesse elektroodid ja õpetasid loomad robotkäpa abil toitu võtma. Samasugune neurokiip võib ühel päeval taastada halvatud patsientide motoorika.
Michigani tehnoloogiainstituudi Euroopa meedialaboratooriumi MIT Media Lab Europe töörühm arendas välja mittekirurgilise meetodi ajulainete lugemiseks ja kasutas neid signaale 2004. aastal esmakordselt videomängu tegelase liigutuste juhtimiseks.
Närvisignaalidega kontrollitavad robotjäsemed loodi esmakordselt 2001. aastal Chicago taastusravi-instituudis. Seal kasutas kahe amputeeritud jäsemega Jesse Sullivan seda meetodit mõlema oma robotkäe juhtimiseks.
Ning 2009. aastal õppis amputeeritud käega Pierpaolo Petruzziello liigutama biomehhaanilist kätt, mis oli tema käsivarre närvidega ühendatud ainult juhtmete ja elektroodide kaudu.
Petruzziello oli esimene inimene, kes suutis robotjäset ainuüksi mõtte jõul kontrollides sooritada keerulisi liigutusi nagu sõrmede lehvitamine, käe surumine rusikasse ja esemete haaramine.
Kaugeid võõrplaneete vaadeldi otse
Teadusportaal Discovery News järjestas kümme tähtsamat teadussaavutust aastatest 2000–2009.
Esimesed maavälised planeedid — nn eksoplaneedid — tuvastati 1990. aastate algupoolel, aga mitte otse. 2000. aastal leidsid astronoomid käputäie taolisi taevakehi tänu tähtede “loperdamisele” ehk õrnale tumenemisele, mis toimub, kui eksoplaneet tähe eest möödub. Tänaseks on teada üle 400 eksoplaneedi (8. detsembri seisuga 415 tükki).
2008. aastal teatasid Hubble’i kosmoseteleskoobiga ning Hawaiil Kecki ja Gemini infrapuna-observatooriumides vaatluseid sooritanud astronoomid, et olid kaugete tähtede ümber tiirlevaid eksoplaneete “näinud”. Kaks observatooirumit olid neid võõraid maailmu pildistanud.
Kecki vaatlus seisnes Maast 150 valgusaasta kaugusel asuva tähe HR8799 ümber tiirleva kolme eksoplaneedi tuvastamises. Hubble märkas üht massiivset eksoplaneeti Fomalhauti orbiidil 25 valgusaasta kaugusel Maast.
Nood avastused tõstatavad olulise küsimus: kui kaua läheb aega, kuni me leiame Maa-sarnase maailma, millel pesitsev maaväline tsivilisatsioon meile vastu vaatab?
Tumeaine olemasolu sai otsest kinnitust
Teadusportaal Discovery News järjestas kümme tähtsamat teadussaavutust aastatest 2000–2009.
2006. aasta suvel tegid astronoomid avalduse, mis aitas inimkonnal kosmost veidi paremini mõista: neil oli otseseid tõendeid selle kohta, et tume aine on olemas — ehkki nad ei osanud ikka veel öelda, millest see täpselt koosneb.
Enneolematud tõendid saadi kahe Kuuli galaktikaparves sisalduva väiksema galaktikaparve “laupkokkupõrkes” laiali paiskunud gaasi ja tähtede hoolikal kaalumisel.
Seni olid teadlased tumeda aine olemasolu järeldanud tõsiasjast, et galaktikates esineb nähtaval kujul vaid viiendik massist, mida on vaja sellise gravitatsiooni tekitamiseks, mis täheparvi koos hoiaks. Seega peab ülejäänu olema teleskoopidele nähtamatu: toda nähtamatut ainet nimetataksegi “tumedaks” või ka “läbipaistvaks”.
Kuuli galaktikaparve, ametliku nimega parve 1E0657-56 vaatlused ei selgitanud, mis asi see tume aine on. Küll aga andsid need uurijaile vihjeid, et tumeda aine osakesed käituvad teatud moel, millele tulevikus läbi viidavad uuringud toetuda saavad.
Türannosauruse luudest eraldati pehme kude
Teadusportaal Discovery News järjestas kümme tähtsamat teadussaavutust aastatest 2000–2009.
2005. aastal teatasid Mary Higby Schweitzer ja kolleegid ajakirjas Science, et on väikese türannosauruse kivistunud reieluu seest leidnud pealtnäha pehmeid kudesid — veresooni, luusõrestikku ja muid rakke.
Luudest eraldatud aminohapete hilisem analüüs näitas nende sarnasust tänapäevaste kanade aminohapetele, mis kinnitas seost sauruste ja lindude vahel.
Schweitzeri avastus saabus kümnendil, millel oli dinosauruste pehmete kehaosade kohta varuks muidki hämmastavaid paljastusi.
2004. aastal kaevati ühe Põhja-Dakota rantšo territooriumil välja üks vähestest iial leitud mumifitseerunud dinosaurustest — hämmastavalt hästi säilinud 66 miljoni aasta vanune hadrosaurus rikkumata, suures osas mineraliseerunud nahaga.
Ning 2009. aasta juunis teatasid uurijad, et on samalt hadrosauruselt eraldanud pehmete nahakudedega seonduvaid molekule.
Pluuto mõõtu Eris paiskas Päikesesüsteemi segi
Teadusportaal Discovery News järjestas kümme tähtsamat teadussaavutust aastatest 2000–2009.
2005. aasta jaanuaris avastasid Mike Brown ja tema töörühm Palomari observatooriumis Californias 136199 Erise, väiksemat sorti taevakeha, mis ometi on 27 protsenti suurem Pluutost. Eris oli Pluuto troonilt tõuganud ning saanud suuruselt üheksandaks tuntud objektiks Päikese orbiidil.
2006. aastal otsustas rahvusvaheline astronoomialiit IAU, et kuna tõenäosus avastada väikeseid kiviseid taevakehasid Päikesesüsteemi äärealadelt veelgi on kõrge, tuleb planeedi määratlus uuesti üle vaadata.
Lõpptulemus: Pluuto klassifitseeriti ümber kääbusplaneediks ja selle nimele liideti kääbusplaneedi indeks: 134340 Pluuto.
Erise avastamine Mike Browni poolt oli päästikuks, mis muutis meie Päikesesüsteemi nägu, defineeris planeedid ja lisas Pluuto kääbusplaneetide kasvavasse kategooriasse.
Vaata lisaks:
Top 10 Discoveries of the Decade
Allikas: http://forte.delfi.ee/news/teadus
Teadusportaal Discovery News järjestas kümme tähtsamat teadussaavutust aastatest 2000–2009.
Küborgid on kujunemas tegelikkuseks. Viimasel kümnendil on tehtud suuri edusamme inimkehale liidetud robotjäsemete ning inimmõistusega ühendatud raalide juhtimises.
2000. aastal siirdasid Duke’i ülikooli meditsiinikeskuse uurijad pärdikute ajudesse elektroodid ja õpetasid loomad robotkäpa abil toitu võtma. Samasugune neurokiip võib ühel päeval taastada halvatud patsientide motoorika.
Michigani tehnoloogiainstituudi Euroopa meedialaboratooriumi MIT Media Lab Europe töörühm arendas välja mittekirurgilise meetodi ajulainete lugemiseks ja kasutas neid signaale 2004. aastal esmakordselt videomängu tegelase liigutuste juhtimiseks.
Närvisignaalidega kontrollitavad robotjäsemed loodi esmakordselt 2001. aastal Chicago taastusravi-instituudis. Seal kasutas kahe amputeeritud jäsemega Jesse Sullivan seda meetodit mõlema oma robotkäe juhtimiseks.
Ning 2009. aastal õppis amputeeritud käega Pierpaolo Petruzziello liigutama biomehhaanilist kätt, mis oli tema käsivarre närvidega ühendatud ainult juhtmete ja elektroodide kaudu.
Petruzziello oli esimene inimene, kes suutis robotjäset ainuüksi mõtte jõul kontrollides sooritada keerulisi liigutusi nagu sõrmede lehvitamine, käe surumine rusikasse ja esemete haaramine.
Kaugeid võõrplaneete vaadeldi otse
Teadusportaal Discovery News järjestas kümme tähtsamat teadussaavutust aastatest 2000–2009.
Esimesed maavälised planeedid — nn eksoplaneedid — tuvastati 1990. aastate algupoolel, aga mitte otse. 2000. aastal leidsid astronoomid käputäie taolisi taevakehi tänu tähtede “loperdamisele” ehk õrnale tumenemisele, mis toimub, kui eksoplaneet tähe eest möödub. Tänaseks on teada üle 400 eksoplaneedi (8. detsembri seisuga 415 tükki).
2008. aastal teatasid Hubble’i kosmoseteleskoobiga ning Hawaiil Kecki ja Gemini infrapuna-observatooriumides vaatluseid sooritanud astronoomid, et olid kaugete tähtede ümber tiirlevaid eksoplaneete “näinud”. Kaks observatooirumit olid neid võõraid maailmu pildistanud.
Kecki vaatlus seisnes Maast 150 valgusaasta kaugusel asuva tähe HR8799 ümber tiirleva kolme eksoplaneedi tuvastamises. Hubble märkas üht massiivset eksoplaneeti Fomalhauti orbiidil 25 valgusaasta kaugusel Maast.
Nood avastused tõstatavad olulise küsimus: kui kaua läheb aega, kuni me leiame Maa-sarnase maailma, millel pesitsev maaväline tsivilisatsioon meile vastu vaatab?
Tumeaine olemasolu sai otsest kinnitust
Teadusportaal Discovery News järjestas kümme tähtsamat teadussaavutust aastatest 2000–2009.
2006. aasta suvel tegid astronoomid avalduse, mis aitas inimkonnal kosmost veidi paremini mõista: neil oli otseseid tõendeid selle kohta, et tume aine on olemas — ehkki nad ei osanud ikka veel öelda, millest see täpselt koosneb.
Enneolematud tõendid saadi kahe Kuuli galaktikaparves sisalduva väiksema galaktikaparve “laupkokkupõrkes” laiali paiskunud gaasi ja tähtede hoolikal kaalumisel.
Seni olid teadlased tumeda aine olemasolu järeldanud tõsiasjast, et galaktikates esineb nähtaval kujul vaid viiendik massist, mida on vaja sellise gravitatsiooni tekitamiseks, mis täheparvi koos hoiaks. Seega peab ülejäänu olema teleskoopidele nähtamatu: toda nähtamatut ainet nimetataksegi “tumedaks” või ka “läbipaistvaks”.
Kuuli galaktikaparve, ametliku nimega parve 1E0657-56 vaatlused ei selgitanud, mis asi see tume aine on. Küll aga andsid need uurijaile vihjeid, et tumeda aine osakesed käituvad teatud moel, millele tulevikus läbi viidavad uuringud toetuda saavad.
Türannosauruse luudest eraldati pehme kude
Teadusportaal Discovery News järjestas kümme tähtsamat teadussaavutust aastatest 2000–2009.
2005. aastal teatasid Mary Higby Schweitzer ja kolleegid ajakirjas Science, et on väikese türannosauruse kivistunud reieluu seest leidnud pealtnäha pehmeid kudesid — veresooni, luusõrestikku ja muid rakke.
Luudest eraldatud aminohapete hilisem analüüs näitas nende sarnasust tänapäevaste kanade aminohapetele, mis kinnitas seost sauruste ja lindude vahel.
Schweitzeri avastus saabus kümnendil, millel oli dinosauruste pehmete kehaosade kohta varuks muidki hämmastavaid paljastusi.
2004. aastal kaevati ühe Põhja-Dakota rantšo territooriumil välja üks vähestest iial leitud mumifitseerunud dinosaurustest — hämmastavalt hästi säilinud 66 miljoni aasta vanune hadrosaurus rikkumata, suures osas mineraliseerunud nahaga.
Ning 2009. aasta juunis teatasid uurijad, et on samalt hadrosauruselt eraldanud pehmete nahakudedega seonduvaid molekule.
Pluuto mõõtu Eris paiskas Päikesesüsteemi segi
Teadusportaal Discovery News järjestas kümme tähtsamat teadussaavutust aastatest 2000–2009.
2005. aasta jaanuaris avastasid Mike Brown ja tema töörühm Palomari observatooriumis Californias 136199 Erise, väiksemat sorti taevakeha, mis ometi on 27 protsenti suurem Pluutost. Eris oli Pluuto troonilt tõuganud ning saanud suuruselt üheksandaks tuntud objektiks Päikese orbiidil.
2006. aastal otsustas rahvusvaheline astronoomialiit IAU, et kuna tõenäosus avastada väikeseid kiviseid taevakehasid Päikesesüsteemi äärealadelt veelgi on kõrge, tuleb planeedi määratlus uuesti üle vaadata.
Lõpptulemus: Pluuto klassifitseeriti ümber kääbusplaneediks ja selle nimele liideti kääbusplaneedi indeks: 134340 Pluuto.
Erise avastamine Mike Browni poolt oli päästikuks, mis muutis meie Päikesesüsteemi nägu, defineeris planeedid ja lisas Pluuto kääbusplaneetide kasvavasse kategooriasse.
Vaata lisaks:
Top 10 Discoveries of the Decade
Allikas: http://forte.delfi.ee/news/teadus
Viimati muutis seda alter (Teis Jan 19 2010, 17:58). Kokku muudetud 1 kord
alter- Moderaator
- Postituste arv : 816
Points : 1418
Join date : 30/11/2009
Age : 37
Re: KÜMNENDI AVASTUSED
alter Reede Jan 01 2010, 20:05
Tüvirakke leiti uutest allikatest
2001. aastal kärpis USA toonane president George W. Bush eetilistel põhjustel nende teadlaste riiklikku rahastust, kes töötasid looteliste tüvirakkudega, mida leidub umbes 70-100 inimrakust koosnevates tillukestes õõnsates kerades ja mis võivad inimorganismis muutuda suvaliseks elundiks või koeks.
Lootelised tüvirakud kujutasid endast üht paljulubavamat arstiteaduslikku edusammu viimastel aastatel, andes lootust leida ravi haigustele suhkrutõvest vähi, geneetiliste häirete ja muuni.
2007. aastal õnnestus Kyoto ülikooli ja Wisconsin-Madisoni ülikooli teadlastel teineteisest sõltumatult n-ö pöörata tagasi täiskasvanud naharakkude bioloogilist kella, mis võimaldas neil küpsetel rakkudel, mis olid programmeeritud kujunema nahaks, toimida looteliste tüvirakkudena. Täiskasvanud rakud muutusid pluripotentseteks rakkudeks ehk sellisteks rakkudeks, mis võivad kujuneda põhimõtteliselt ükskõik milliseks muuks rakuks.
Need pluripotentsed täiskasvanud rakud lahendasid kaks suurt probleemi. Eetilisi probleeme ja finantspiiranguid õnnestus vältida ning varsti saavad arstid inimese enda DNA baasil kasvatada asenduselundeid, mida patsiendi organism tõenäoliselt tagasi ei lükka.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/kumnendi-avastused-tuvirakke-leiti-uutest-allikatest.d?id=28221717
Marsi pinnal leidub vett
2008. aastal laskus punase planeedi pinnale NASA maandumissond Mars Phoenix eesmärgiga kinnitada vee olemasolu ja leida märke orgaanilistest ühenditest
Kaheksa aastat varem märkas vaatlussond Mars Global Surveyor midagi, mis meenutas planeedi pinna sisse voolava veega uuristatud uhteorge. Hiljem on marsikulgurid leidnud mineraale, mis samuti viitavad iidse vee olemasolule. Tõendeid praegu Marsil esineva vee kohta ei olnud aga sama lihtne leida.
Siis kaevas Marsi põhjapooluse lähistele saadetud Phoenix analüüsimiseks välja mõned pinnaseproovid. Kaevamise ajal märkasid pardakaamerad äsja kaevatud pinnases valget pulbrit. Järgmistel päevadel tehtud kontrollkaadritel hakkas pulber aeglaselt kaduma. Pärast intensiivset analüüsi kinnitati, et too pulber kujutas endast veejääd.
Avastus mitte ainult ei kinnitanud vee olemasolu roomlaste sõjajumalale pühendatud planeedi pinnal, vaid värskendas ka lootust leida mingisugust mikroobset elu, mis seda vett elutegevuseks rakendab.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/kumnendi-avastused-marsi-pinnal-leidub-vett.d?id=28221803
Kaardistati inimese genoom
Iga inimraku sees on 23 keerdus molekuli, mille kogupikkus lahti kerituna ja üksteise otsa jätkatuna küündiks umbes meetrini. Need molekulid, mida nimetatakse kromosoomideks, sisaldavad kõiki juhendeid, mida on vaja inimolendi konstrueerimiseks algusest lõpuni
See võttis küll rohkem kui kümme aastat aega ning nõudis teadlaste rahvusvaheliust koostööd, kuid aastal 2000 sai valmis inimese genoomi esimene mustand, millele järgnes täielik versioon aastal 2003.
Riiklikult rahastatud inimgenoomi projekt ning selle konkurent erasektoris Celera Genomics kujutavad endast ajaloo suuremaid teaduslikke ettevõtmisi, mis paljastasid üksikasjaliselt selle, mida inimese valmistamiseks tegelikult vaja läheb.
Individuaalsetest genoomikaartidest hangitud andmete põhjal saavad teadlased leida uusi vihjeid kõige kohta inimese kehalõhnast vaimsete häireteni.
Pärast inimese genoomi dekodeerimist on sekveneeritud veel tosinkonna liigi genoomid, kaasa arvatud sigade, koerte, mesilaste, sääskede, kerakalade, šimpanside, pärmibakterite, maisi ja riisi omad. Kaardid käepärast, saavad teadlased nüüd avastada uusi meetodeid haiguste raviks või saagikuse parandamiseks.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/kumnendi-avastused-kaardistati-inimese-genoom.d?id=28221845
2001. aastal kärpis USA toonane president George W. Bush eetilistel põhjustel nende teadlaste riiklikku rahastust, kes töötasid looteliste tüvirakkudega, mida leidub umbes 70-100 inimrakust koosnevates tillukestes õõnsates kerades ja mis võivad inimorganismis muutuda suvaliseks elundiks või koeks.
Lootelised tüvirakud kujutasid endast üht paljulubavamat arstiteaduslikku edusammu viimastel aastatel, andes lootust leida ravi haigustele suhkrutõvest vähi, geneetiliste häirete ja muuni.
2007. aastal õnnestus Kyoto ülikooli ja Wisconsin-Madisoni ülikooli teadlastel teineteisest sõltumatult n-ö pöörata tagasi täiskasvanud naharakkude bioloogilist kella, mis võimaldas neil küpsetel rakkudel, mis olid programmeeritud kujunema nahaks, toimida looteliste tüvirakkudena. Täiskasvanud rakud muutusid pluripotentseteks rakkudeks ehk sellisteks rakkudeks, mis võivad kujuneda põhimõtteliselt ükskõik milliseks muuks rakuks.
Need pluripotentsed täiskasvanud rakud lahendasid kaks suurt probleemi. Eetilisi probleeme ja finantspiiranguid õnnestus vältida ning varsti saavad arstid inimese enda DNA baasil kasvatada asenduselundeid, mida patsiendi organism tõenäoliselt tagasi ei lükka.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/kumnendi-avastused-tuvirakke-leiti-uutest-allikatest.d?id=28221717
Marsi pinnal leidub vett
2008. aastal laskus punase planeedi pinnale NASA maandumissond Mars Phoenix eesmärgiga kinnitada vee olemasolu ja leida märke orgaanilistest ühenditest
Kaheksa aastat varem märkas vaatlussond Mars Global Surveyor midagi, mis meenutas planeedi pinna sisse voolava veega uuristatud uhteorge. Hiljem on marsikulgurid leidnud mineraale, mis samuti viitavad iidse vee olemasolule. Tõendeid praegu Marsil esineva vee kohta ei olnud aga sama lihtne leida.
Siis kaevas Marsi põhjapooluse lähistele saadetud Phoenix analüüsimiseks välja mõned pinnaseproovid. Kaevamise ajal märkasid pardakaamerad äsja kaevatud pinnases valget pulbrit. Järgmistel päevadel tehtud kontrollkaadritel hakkas pulber aeglaselt kaduma. Pärast intensiivset analüüsi kinnitati, et too pulber kujutas endast veejääd.
Avastus mitte ainult ei kinnitanud vee olemasolu roomlaste sõjajumalale pühendatud planeedi pinnal, vaid värskendas ka lootust leida mingisugust mikroobset elu, mis seda vett elutegevuseks rakendab.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/kumnendi-avastused-marsi-pinnal-leidub-vett.d?id=28221803
Kaardistati inimese genoom
Iga inimraku sees on 23 keerdus molekuli, mille kogupikkus lahti kerituna ja üksteise otsa jätkatuna küündiks umbes meetrini. Need molekulid, mida nimetatakse kromosoomideks, sisaldavad kõiki juhendeid, mida on vaja inimolendi konstrueerimiseks algusest lõpuni
See võttis küll rohkem kui kümme aastat aega ning nõudis teadlaste rahvusvaheliust koostööd, kuid aastal 2000 sai valmis inimese genoomi esimene mustand, millele järgnes täielik versioon aastal 2003.
Riiklikult rahastatud inimgenoomi projekt ning selle konkurent erasektoris Celera Genomics kujutavad endast ajaloo suuremaid teaduslikke ettevõtmisi, mis paljastasid üksikasjaliselt selle, mida inimese valmistamiseks tegelikult vaja läheb.
Individuaalsetest genoomikaartidest hangitud andmete põhjal saavad teadlased leida uusi vihjeid kõige kohta inimese kehalõhnast vaimsete häireteni.
Pärast inimese genoomi dekodeerimist on sekveneeritud veel tosinkonna liigi genoomid, kaasa arvatud sigade, koerte, mesilaste, sääskede, kerakalade, šimpanside, pärmibakterite, maisi ja riisi omad. Kaardid käepärast, saavad teadlased nüüd avastada uusi meetodeid haiguste raviks või saagikuse parandamiseks.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/kumnendi-avastused-kaardistati-inimese-genoom.d?id=28221845
alter- Moderaator
- Postituste arv : 816
Points : 1418
Join date : 30/11/2009
Age : 37
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele|
|
|