Esmakordselt suudeti luua kunstlikud veresooned.
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Esmakordselt suudeti luua kunstlikud veresooned.
Kasvavad ning arenevad koed vajavad toidu ja hapniku saamiseks head verevarustust. Paraku pole seni osatud veresoonte kasvu suunata, see on olnud peamiseks takistuseks kudede ja organite loomisele laboritingimustes.
Rice’i ülikooli ja Baylori meditsiinikolledži teadlased suutsid kunstlikult loodud kudedesse veresooned kasvatada.
Uurimus ilmus ajakirja Acta Biomaterialia jaanuarinumbris. Uurimisgrupi liikmete hulgas oli nii rakuteadlasi kui plastmaterjalide uurijaid. Üks autoritest, professor Jennifer West selgitab tulemuste tähtsust: "Võimetus veresooni kasvatada on seni olnud regeneratiivse meditsiini peamine komistuskivi. Ilma veresoonteta pole võimalik luua paksemat kudet kui mõnisada mikromeetrit".
Alusmaterjalina kasutasid bioloogid polüetüleenglükooli (PEG), see inimese kehale ohutu plast on toiduainetööstuses ja meditsiinis laialt kasutusel. Plast muundati valguse mõjul selliseks, et sarnanes inimese kehas olevale rakuvälisele maatriksile – polüsahhariidide ja valkude võrgustikule, mis moodustab suure osa kõikidest kudedest.
Plastist, veresoonte tekkimiseks vajalikest rakkudest ja kasvufaktoritest tekitati omakorda uus ruumiline veesidumisvõimega võrgustik (hüdrogeel), kus uued veresooned said kasvama hakata. Kasvu jälgimiseks filmiti hüdrogeeli 72 tundi. Eri tüüpi rakud olid eelnevalt märgistatud helendavate värvidega, nii oli võimalik jälgida, kuidas need rakud hakkasid pehmes geeljas plastis moodustama kõige peenemaid veresooni – kapillaare.
Nii saadud kapillaaride toimimise testimiseks siirati need sellisesse keskkonda, kus tegelikult üldse veresooni ei leidu, nimelt hiirte sarvkesta sisse. Kui hiirte vereringesse süstiti värvainet, nägid uurijad, et kunstlikult kasvatatud veresooned funktsioneerisid nii nagu peab.
Edaspidistes eksperimentides tahavad uurimisrühma juhid luua selliseid kunstlikke veresooni, mille kasvusuunda saab kontrollida.
Videos on võimalik näha, kuidas helendava värvainega märgistatud rakud moodustavad 72 tunni jooksul kapillaarvõrgustikke.
http://novaator.ee/ET/meditsiin/roheline_tuli_katseklaasis_kasvatatud_kudedele_video
Rice’i ülikooli ja Baylori meditsiinikolledži teadlased suutsid kunstlikult loodud kudedesse veresooned kasvatada.
Uurimus ilmus ajakirja Acta Biomaterialia jaanuarinumbris. Uurimisgrupi liikmete hulgas oli nii rakuteadlasi kui plastmaterjalide uurijaid. Üks autoritest, professor Jennifer West selgitab tulemuste tähtsust: "Võimetus veresooni kasvatada on seni olnud regeneratiivse meditsiini peamine komistuskivi. Ilma veresoonteta pole võimalik luua paksemat kudet kui mõnisada mikromeetrit".
Alusmaterjalina kasutasid bioloogid polüetüleenglükooli (PEG), see inimese kehale ohutu plast on toiduainetööstuses ja meditsiinis laialt kasutusel. Plast muundati valguse mõjul selliseks, et sarnanes inimese kehas olevale rakuvälisele maatriksile – polüsahhariidide ja valkude võrgustikule, mis moodustab suure osa kõikidest kudedest.
Plastist, veresoonte tekkimiseks vajalikest rakkudest ja kasvufaktoritest tekitati omakorda uus ruumiline veesidumisvõimega võrgustik (hüdrogeel), kus uued veresooned said kasvama hakata. Kasvu jälgimiseks filmiti hüdrogeeli 72 tundi. Eri tüüpi rakud olid eelnevalt märgistatud helendavate värvidega, nii oli võimalik jälgida, kuidas need rakud hakkasid pehmes geeljas plastis moodustama kõige peenemaid veresooni – kapillaare.
Nii saadud kapillaaride toimimise testimiseks siirati need sellisesse keskkonda, kus tegelikult üldse veresooni ei leidu, nimelt hiirte sarvkesta sisse. Kui hiirte vereringesse süstiti värvainet, nägid uurijad, et kunstlikult kasvatatud veresooned funktsioneerisid nii nagu peab.
Edaspidistes eksperimentides tahavad uurimisrühma juhid luua selliseid kunstlikke veresooni, mille kasvusuunda saab kontrollida.
Videos on võimalik näha, kuidas helendava värvainega märgistatud rakud moodustavad 72 tunni jooksul kapillaarvõrgustikke.
http://novaator.ee/ET/meditsiin/roheline_tuli_katseklaasis_kasvatatud_kudedele_video
alter- Moderaator
- Postituste arv : 816
Points : 1418
Join date : 30/11/2009
Age : 37
Similar topics
» Teadlastel õnnestus luua laboris nelja triljoni kraadine temperatuur
» Laboriseinte vahel loodi esmakordselt tehiselu
» Terve raku struktuur esmakordselt 3D pildis
» LÄBIMURRE: suures hadronipõrgutis kohtusid osakestevood esmakordselt 7 TeV pingel
» Teadlased muutsid esmakordselt edukalt looma geneetilist koodi
» Laboriseinte vahel loodi esmakordselt tehiselu
» Terve raku struktuur esmakordselt 3D pildis
» LÄBIMURRE: suures hadronipõrgutis kohtusid osakestevood esmakordselt 7 TeV pingel
» Teadlased muutsid esmakordselt edukalt looma geneetilist koodi
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
|
|