Gröönimaa küljest murdus lahti Muhumaast suurem jäämägi

[alter]

Gröönimaa küljest murdus lahti jäämägi, mille sarnast nähti sealkandis viimati pea poole sajandi eest.

Jäämägi murdus lahti Petermanni liustiku mere kohal hulpiva osa ehk šelfiliustiku küljest. Liustiku koordinaadid on 81 kraadi põhjalaiust ja 61 kraadi läänepikkust. Liustik asub põhjapoolusest umbes 1000 kilomeetri kaugusel Lääne-Gröönimaal, kirjutas LiveScience.

Tekkinud jäämägi moodustas umbes neljandiku Petermanni liustiku mere kohal ujunud osast. Petermanni liustik on üks kahest suurest Gröönimaa šelfiliustikku omavast liustikust. Petermanni liustik ühendab merega Gröönimaad katvat jääkilpi. Jäämäe avastas satelliitfotolt Trudy Wohlleben Kanada Jääteenistusest.

Uue jäämäe pindala on 260 ruutkilomeetrit ning paksus umbes 200 meetrit. Selles sisalduv tohutu mageveekogus rahuldaks kõigi USA majapidamiste veevajaduse umbes 120 päevaks. Jäämägi liigub edasi Naresi väina, mis eraldab Gröönimaad Kanada arktilisest saarestikust. Väinas kohtub jäämägi endast palju väiksemate kivist saartega, mistõttu pole tema edasine saatus veel selge. Ta võib jääda kinni, blokeerides väina, või laguneda väiksemateks tükkideks, mis ookeanihoovustega lõuna poole rändavad, jõudes lõpuks järgmise kahe aasta jooksul ka Atlandi ookeani.

Viimane kord, kui võrreldava suurusega jäämägi Gröönimaast eraldus, oli aastal 1962. Siis murdus Ward Hunti liustiku küljest 600-ruutkilomeetrise pindalaga jäämägi. Ka Petermanni liustikust on varem korduvalt eraldunud suuri jäälahmakaid. 2001. aastal murdus Petermanni liustiku küljest lahti 88-ruutkilomeetrine ja 2008. aastal 26-ruutkilomeetrine jäämägi.

http://novaator.ee/ET/kliima/groonimaa_kuljest_murdus_lahti_muhumaast_suurem_jaamagi