Hulkraksed tekkisid arvatust 1,5 miljardit aastat varem

**alter** Reede Juul 02 2010, 21:57

Aafrikast leitud kivistised võivad hulkrakse elu alguse 1,5 miljardit aastat varasemaks nihutada.

Seni tundmatud fossiilid tulid ilmsiks Lääne-Aafrikas Gabonis, kui teadlased uurisid 2,1 miljardi aasta vanuseid kivimeid. Tähendab – leitud organismid pärinesid ajast, mil elu koosnes praeguste arusaamade järgi üksnes ainuraksetest mikroobidest. "See on fantastiline avastus, kuna näitab hulkrakse fauna eksistentsi 1,5 miljardit aastat varasemana, kui seni teada," ütles uurimisrühma juht, Pariisi Poitiers' ülikooli sedimentoloog ja pealeobioloog Abderrazak El Albani Science Newsile.

Mõned teadlased on juba varem oletanud, et hulkrakne elu tärkas tegelikult 1,6 miljardi aasta eest, ent need tõendid on vastuolulised. Valdava arusaama kohaselt andis algtõuke siiski nn kambriumi plahvatus umbes 545 miljonit aastat tagasi, mil Maad asustavate organismide mitmekesisus seni täpselt mõistmata põhjustel äkitselt hoogsalt kiirenema hakkas.

Seni on Gabonist kogutud enam kui 250 fossiiliproovi, mille suurus kõigub ühest tosina sentimeetrini. Röntgenkiirte abil joonistas uurimisrühm nii kivististe välimust kui sisemust kujutavad kolmedimensioonilised pildid. Need näitasid lapik-ümarate pehmete kehadega organisme, mis kaetud pisikeste piludega. Seespool tulid ilmsiks keerukad mustrilised voldid, kirjeldas publikatsioon tänases ajakirjas Nature.

Ka uurimisrühmaga mitte seotud teadlased usuvad, et tegu oli tõesti mitmerakuliste olenditega. Sellele näikse viitavat nii nende mõõdud kui üldine keerukus. "Seal näib tõepoolest olevat midagi enamat kui lihtsalt bakterikoloonia," nentis Science Newsile Bristoli ülikooli paleobioloog Philip Donoghue.

Uurimisrühma hinnangul näitavad kivististe voldid ja muster, et rakkude kasvu organismide sees võisid juhtida keemilised signaalid – nagu kõigil teistel hulkraksetel. Võimalik, et tegemist on varaseima näitega eukarüootidest ehk päristuumsetest organismidest, mille rakke ümbritseb kest. See võimaldab biokeemilised reaktsioonid teineteisest ruumiliselt lahus hoida.

Uuritud kivimite keemiline koostis viitab, et organismid elasid 30-40 meetri sügavusel vees. Tõenäoliselt hingasid nad hapnikku, mis oli selleks ajaks atmosfääri kogunenud juba 350 miljonit aastat. Nagu Science Newsile viitas Donoghue, liigub fossiilide leidmine seega järjest lähemale 2,5 miljardi aasta tagusele samuti üheselt seletamata perioodile, mil atmosfääri hakkas järsult kogunema vaba hapnik.

Uurimisrühm plaanib eksperimente leitud kivististega jätkata, mõistmaks, kuidas organismid elasid ja millena neid täpsemalt määratleda.

http://teadus.err.ee/komment?id=2350&cat=1&pgk=1