Teadusfoorum
Would you like to react to this message? Create an account in a few clicks or log in to continue.

Suvi algab täna kell 14.28! Aga miks?

Go down

Suvi algab täna kell 14.28! Aga miks? Empty Suvi algab täna kell 14.28! Aga miks?

Postitamine  m6tleja Esm Juun 21 2010, 17:44

Rannad on juba mõnda aega avatud ja lapsed koolivaheajal, ent astronoomilises mõttes algab suvi alles täna, mil põhjapoolkeral on ametlik suvine pööripäev. Selle määrab kindlaks Maa ja Päikese asend teineteise suhtes. Kuidas pööripäeva ajastamine täpselt käib?

Maa on oma teljel 23,5-kraadise nurga all, mistõttu naaldub see telje ümber pööreldes ja Päikese ümber tiireldes ühele küljele. Tänavu 21. juunil (mõnel aastal ka 20. juunil) on Põhjapoolus maksimaalsel määral Päikese poole suunatud. (Talvine pööripäev leiab aset siis, kui ülemine pool meie planeedist, st kõik, mis jääb ekvaatorist põhja poole, on otse Päikesest eemale pööratud, nii et Põhjanaba mattub täielikku pimedusse.)

Päike saavutab oma trajektoori kõige kõrgema punkti päeval kell 14.28 ja jääb taevasse sekundi murdosa võrra kauemaks kui eile või homme, vahendab LiveScience.

Kuna esmaspäev märgib Päikese tipp-punkti, võib tekkida küsimus, miks 21. juuni pole ka keskmiselt suve kuumim päev. Põhjuseks on ookeanide soojenemise ja jahtumise aeglane tempo. Juuni keskpaigaks on põhjapoolkera ookeanid veel talvepakasest jahedad ning NASA andmetel pidurdavad temperatuuritippude saabumist umbes poolteist kuud.

Tegelikult on Päike suvel Maast kaugemal kui talvekuudel, kuna meie planeedi orbiit on elliptiline, st nagu loperguseks surutud ring.

Kauguste erinevus küündib umbes viie miljoni kilomeetrini ja tingib päikesekiirguse neeldumises kogu Maa lõikes ligi seitsmeprotsendilise erinevuse. Selle hüvitavad aga enam kui küllaldaselt põhjapoolkera suve pikemad päevad, mil Päike paikneb taevas kõrgemal.

Suvised päevad võivad küll olla pikimad, kuid see ei tähenda, et ööd oleksid kõige lühemad. Enne päiksetõusu ja pärast loojangut hajutab atmosfäär teatud hulga valguskiirgust üle horisondi. See nn hämarik või eha või videvik kestab praegusel aastaajal kõige kauem.

Rahvusvaheliselt eristatakse kolme sorti hämarikku.

* Tsiviilhämarik on periood, mille vältel Päike pole rohkem kui kuus kraadi allpool silmapiiri (parasvöötmes umbes pool tundi enne koitu ja pärast loojangut).

* Merendusliku (nautilise) hämariku ajal on Päike kuus kuni kaksteist kraadi allpool silmapiiri; seni on silmapiiri veel võimalik navigeerimiseks kasutada.

* Astronoomiline hämarik vältab, kuni Päike on silmapiirist 12-18 kraadi allpool.

Kui Päike on jõudnud rohkem kui 18 kraadi allapoole horisonti, on taevas piisavalt pime, et tähed paistma hakkaksid. Mõnedes merepinnast palju kõrgemal asuvates paikades ei paista hämariku kõik etapid kätte. Peterburi linn Venemaal on kuulus oma "valgete ööde" poolest, mil tsiviilhämariku periood saavutab suvise lae.

Allikas:
http://forte.delfi.ee/news/teadus/suvi-algas-tana-kell-1428-aga-miks.d?id=31800683
m6tleja
m6tleja
Administraator
Administraator

Postituste arv : 234
Points : 503
Join date : 29/11/2009
Age : 36
Asukoht : Chemikumi laboris katseklaaside vahel

https://teadus.forum.co.ee

Tagasi üles Go down

Tagasi üles

- Similar topics

 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele