Mis taim on pildi peal?

[keemik]

Võiks veel sellise mägu teha, kus tuleb arvata, mis taim on pildi peal. Kuna tegemist võib-olla raske mäguga, siis tuleb postitada ainult neid pilte, millel olevad taimed kasvavad Eestis. Taimed peavad olema tavalised, mitte haruldased. Taime peab kirjeldama.
Taimed, mida küsitakse, peavad olema http://bio.edu.ee/taimed/ lehel olemas.

[alter]

Aa väga hea, sobib Bioloogia alla, taimed mulle meeldivad .

[keemik]

Üks rahvapärastest nimetustest on meesterahva soone rohud.
Tema hapukat maitset on tundnud ilmselt igaüks. Rikas C vitamiini poolest. Suures koguses on mürgine.

[alter]

Jänesekapsas, olen söönud .



Õitseb mais-juunis, õied on väikesed ja kollakasrohelised.

Vili on luuvili. Ta on must, marjataoline, 2–4 seemnega, kibeda ja tülgastava maitsega (suurtes kogustes süües kergelt mürgine).

Kasvab harilikult kõrge põõsana, harva madala puuna. Kõrgus keskmiselt kuni 8 meetrit. Tüvi võib vahel olla üpris jäme.

Kasvab hajusalt metsades, võsades ja loodudel, enamasti väheviljakatel ja kuivadel muldadel.

[keemik]

Vastust olen juba otsinud pool tundi.
Suvel oli kümme päeva praks, otsisin õppematerjalid üles. Ära hakkab unumema.
Oleks kohe pakkunud harilik paakspuu. Lugesin, et see on niivõrd mürgine. Kui endal olevaid pilte võrrelda sinu antuga, siis saraneb kõige rohkem hariliku türnpuuga.

/...Parem ongi türnpuust eemale hoida, sest tema marjad on mürgised nagu paakspuu omadki. Need võivad põhjustada oksendamist, piinavaid kõhuvalusid ja peapööritust. Halvimal juhul võivad aga saabuda krambid, mis võivad haarata ka südame- või hingamislihaseid. Toored türnpuu marjad on rohelised, aga valminult muutuvad mustaks.

Ei ole vist ikka...
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/tyrn.htm

[alter]

Vastust olen juba otsinud pool tundi.
Suvel oli kümme päeva praks, otsisin õppematerjalid üles. Ära hakkab unumema.
Oleks kohe pakkunud harilik paakspuu. Lugesin, et see on niivõrd mürgine. Kui endal olevaid pilte võrrelda sinu antuga, siis saraneb kõige rohkem hariliku türnpuuga.

/...Parem ongi türnpuust eemale hoida, sest tema marjad on mürgised nagu paakspuu omadki. Need võivad põhjustada oksendamist, piinavaid kõhuvalusid ja peapööritust. Halvimal juhul võivad aga saabuda krambid, mis võivad haarata ka südame- või hingamislihaseid. Toored türnpuu marjad on rohelised, aga valminult muutuvad mustaks.

Ei ole vist ikka...
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/tyrn.htm

Õigesti arvasid, see on päris raske jah, kui pole selle puuga kokku puutunud, aga oleks vaja olnud ainult googlesse kirjutada; Vili on luuvili. Ta on must, marjataoline, 2–4 seemnega ja oleks selle vikipeedia artikli saanud: http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_türnpuu

[keemik]

Üritan mitte väga otseseid vihejeid kasutada, siis on huvitavam ja õpib midagi uut. Muidugi saaks ka pildi järgi vastuse üles leida, aga siis poleks mängul mõtet.


Usun, et see on kerge. Kasvab kõikjal. See oli minu jaoks uus, et seda kasutatakse ravimtaimena. Pannakase haava peale (mahl peab haava sisse minema). Tehakse ka teed. Lehtede kuivatamine on raske, sest need on lihakad ja kuivavad raskelt. Taim ei tohi kuivamise ajal muljuda saada. Muljutud kohad muutuvad tumedaks.

[alter]

Pead ikka raskemaid panema, ma vana taimede fann . Tundsin kohe ära, et teeleht, iseloomustust pole vaja. Neid oli ka mitu liiki, see on see, mis teede peal kasvab, üks kõrgem kasvas heinamaadel.

[keemik]

Suur teeleht. Väike iseloomustus ikke.
Kuid teelehe elu on huvitav. Kindlasti olete märganud, et suur teeleht kasvab peamiselt inimese lähedal: teeradadel, õuedes, muru sees. Ta levib inimese abiga – seemned on pealt limased ja kleepuvad kergesti inimese jalgade külge. Seal on need mõnda aega paigal ja kui on veidi edasi liikunud, siis pudenevad maha. Nii kasvabki teeleht kõikjal, kuhu inimese jalg astub. Sellest ka teelehe nimi: kasvab teede peal. Teda nimetatakse ka inimkaaslejaks taimeks: see on taim, kes levib kõikjale, kuhu inimesed liiguvad. Sellise levimise abil on ta jõudnud maakera kõikidele mandritele ja nii on võib-olla huvitav teada, et tema päriskoduks on näiteks Eestimaal eelkõige mererannikud.
http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html

[alter]

Talle on iseloomulikud mittepuituvad rohtsed varred, mis võivad tunduda üpris sitked ja kõvad. Varsi on tal kahesuguseid. Kõigepealt torkavad kevadel silma tihedalt maad katvad pikad roomavad varred. Neil ei teki õisi, seega ka marju mitte. Neid nimetatakse võsunditeks. Sügiseks võsundid juurduvad ja nii tekib hulgaliselt uusi taimi.

Õied on küllaltki väikesed ja kui need ei oleks varre tipus õisikusse koondunud, siis ei paneks neid vist üldse tähele. Osa õisi areneb lehekaenaldest ühe- või kahekaupa väljakasvavatel harudel. Samasugune on ka sügisel viljade paigutus. Seega on taime tipus rohkem, arvult kolm kuni kümme vilja, külgharudel aga üks või kaks. Botaaniliselt nimetatakse neid luuviljadeks, sest helepunase lihaka viljakesta all on veel seemet kattev kõva luukest.

[keemik]

Mesimurakas äkki.

[alter]

See on kõva pähkel jah, mesimurakas ei ole (see on mulle täiesti võõras), aga kuulub sugukonda roosõielised, perekonda murakas. Suve lõpul valmivad metsas sellised punased marjad, neid saab ikka metsas süüa. Võib-olla mandril ei ole, ma ei tea. Igatahes ma ei teadnud selle taime teaduslikku nime, otsisin selle vanast "Taimed" loengu vihikust üles.

[keemik]

Kusjuures see taim oli ka suvise praksi lehe peal olemas, aga ei tundnud enam ära. Tegemist on lillkakaga.
Hea, et sugukonna ja prekonna andsid.
http://et.wikipedia.org/wiki/Murakas

[alter]

Lillakas jah, punased hapud marjad, murakas on magus mari, ei tea, miks see samast perekonnast on, tegelt väga erinevad taimed. Pealegi murakas on maadligi, aga sellel on suured lehed ja maa peal väike vars, ei seostaks kuidagi murakaga.

http://et.wikipedia.org/wiki/Rabamurakas mari on ka teistmoodi, murakal on koguvili, aga lillakal on eraldi väikesed punased marjad kobaras.

[keemik]

Tegemist ei ole aas-rebasesabaga.

[alter]

Harilik timut, aga see on vist mingi peenem kõrreline, ei viitsi otsida praegu, neil neetud kõrrelistel on raske vahet teha.

[keemik]

Peaaegu õige vastus: põldtimut.

[alter]

Tema lehed asuvad varrel küll vahelduvalt, kuid ühekülgselt. Maikuus näeme varre teisel, tühjal küljel rippumas valgeid õisi. Nii on taime ülemine pool lehtede, alumine aga õite jaoks. Õied pole tegelikult päris valged: nende tipud on sageli veidi rohekad. Õied meenutavad veidi maikellukest, kuid on pikad ja peenikesed nagu putked. Selline kaunis rohttaim on tavaline kuni põlvekõrgune sega- ja okasmetsade asukas, kuid teda võib kohata ka liivaluidetel ning kõikvõimalikel nõlvadel ja mäeseljandikel, vahel isegi peaaegu võsas.

[keemik]

Pead vist sugukonna ka andma, muidu ei tule ära.

[alter]

Pead vist sugukonna ka andma, muidu ei tule ära.

Kuulub sugukonda liilialised. Uuemal ajal pandud koos maikellukese ja leselehega omaette sugukonda maikellukeselised.

[keemik]

Harilik kuutõverohi
See oli ka suvise praksi lehel olemas, aga meelest oli läinud.

[alter]

Harilik kuutõverohi
See oli ka suvise praksi lehel olemas, aga meelest oli läinud.

On jah, tee ääres kasvab üks, sellepärast tean. Pidi mürgine olema.

[keemik]

Tegemist mürgise taimega. Roosakad õied.

[keemik]

Tavaline taim Eestis. Kasvab nii kuivadel kui niiskematel niitudel ja puisniitudel, soodes, lodudes, võsastikes, jõgede ja ojade kallastel. Mitmeaastane. Vars püstine, sooniline, seest õõnes, paljas. Kõrgus 30 kuni 140 cm.

[alter]

Harilik palderjan Valeriana officinalis - http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=233

Tavaline taim Eestis. Kasvab nii kuivadel kui niiskematel niitudel ja puisniitudel, soodes, lodudes, võsastikes, jõgede ja ojade kallastel.

Muideks öösel unes ka mõtlesin seda, et palderjan on, aga täna ei käinud foorumis ja ei otsinud.

[Sponsored content]