Miks inimesed suudavad ainult kahe asjaga korraga tegeleda?

[alter]

Prantsuse neuroteadlaste sõnul on inimesed oma ajuehituse tõttu suutelised vaid kahe, mitte rohkema asjaga korraga tegelema.

Kahe asja korraga tegemisel on aktiivsed mõlemad ajupoolkerad, üks kontrollib ühte, teine teist tegevust, kirjutab BBC.

«Näiteks saab süüa teha ja telefoniga rääkida samaaegselt. Kuid kui veel samal ajal tahetakse ka ajalehte lugeda, siis see on lihtsalt võimatu. Kui võtta kolm asja korraga käsile, siis kahega saab edukalt hakkama, kuid kolmas lihtsalt kaob,» selgitas uuringu juht Etienne Koechlin.

Prantsuse teadlased skaneerisid 32 vabatahtlikku aju, kui katsealused tegid lihtsat sõnakoostamismängu.

Uuring näitas, et kui katsealused tegid ühte asja korraga, siis aktiveerus ainult osa ajust.

Kui aga nad tegid kahte asja, siis jagunes ajuaktiivsus mõlema ajupoolkera vahel.

Aju vasak pool aktiveerus siis, kui katsealused tegelesid põhiülesandega. Aju parem pool aga siis, kui juurde tuli lisaülesanne.

Uuring näitas, et aju on võimeline ühelt poolkeralt teisele kiiresti kontrolli üle viima või siis mõlemad poolkerad korraga töös hoidma, kui tehakse korraga kahte ülesannet. Kui aga lisandus kolmas, siis ei tulnud aju selle juhtimisega toime ning täpsus kannatas.

Uurija Koechlini sõnul aitab see uuring selgitada ka seda, miks inimesed irratsionaalseid otsuseid langetavad, kui neil on valida rohkem kui kahe asja vahel.

«Kaks ajupoolt tulevad kahe ülesandega kergesti toime, kuna üks kontrollib ühte ja teine teist protsessi. Kui aga ees on mitu võimalust, siis kaotab aju kontrolli, kuna valikuid on liiga palju,» selgitas neuroteadlane.

http://www.postimees.ee/?id=250880

[alter]

Rohkem kui kahe ülesande lahendamine käib ajule üle jõu

Tomograaf keskendati parem- ja vasakpoolsele frontaalsagarale, piirkondadele, mis tegelevad keeruliste vaimsete funktsioonidega.

Kui katsealused üritasid samaaegselt kaht ülesannet täita, jagasid sagarad toimingud omavahel. Vasema sagara signaalid vastasid ühele ülesandele, parema sagara tegevus teisele. Kui katsealuste rühm seati aga silmitsi kolme samaaegse ülesandega, jäid nad jänni, nähtub ajakirjas Science avaldatud uurimuse tulemustest.

„Kaks frontaalsagarat, mis ühiselt sama eesmärki teenivad, jagavad kahe eraldise eesmärgi saavutamise nimel töötades ülesanded omavahel,” osutavad uurimuse autorid.

“Meie tulemused annavad mõista, et inimese frontaalsagarate funktsionaalsus piirdubki aga kahe samaaegse ülesande täpse lahendamisega. Taoline töötlusmahu piirang kehtestab tõsised kitsendused inimese kõrgemale mõttetegevusele ning võib heita valgust inimliku otsustus- ja arutlusvõime suure piiratuse põhjustele.”

http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=30545805&l=fplead