Uudne reaktor toodab kütust päikesevalgusest ja süsihappegaasist
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Uudne reaktor toodab kütust päikesevalgusest ja süsihappegaasist
alter Teis Dets 28 2010, 10:47
Tulevikus on võimalik auto kütusepaaki täita loodussõbraliku päikeseenergia abil veest ja õhust eraldatud süsinikdioksiidist toodetud kütusega.
Selline päikeseenergial töötav reaktor on läbinud edukad katsetused, kirjutas NewScientist.
Viimasel ajal on teadlased üle maailma katsetanud erinevaid katalüsaatoreid, mille abil saab süsivesinikkütuseid toota, kuumutades selleks kontsentreeritud päikesevalguse käes vett ja süsinikdioksiidi.
Selline kütus mitte ainult ei vähendaks kasvuhoonegaaside emissioone, vaid seda saaks väheseid muudatusi tehes kasutada ka praegu kasutatavates autodes.
William Chueh California tehnoloogiainstituudist on koos kolleegidega loonud reaktori, mis kasutab katalüsaatorina tseeriumoksiidi. Seda leidub looduses külluses, see on sobilik tööstuslikuks kütusetootmiseks, kuid seni pole selle kasutamist reaktorites realistlikes tingimustes demonstreeritud.
Uudse reaktori puhul siseneb kontsentreeritud päikeseenergia reaktori kambrisse akna kaudu. Kambris peegeldatakse päikesevalgust korduvalt, et püüda nii palju päikeseenergiat kui võimalik. Päikeseenergia abil kuumutatakse 35-millimeetrise läbimõõduga tseeriumoksiidi sisaldav silinder ligikaudu 1500 kraadini.
Selle tulemusena vabastab tseerium hapniku aatomi. Seejärel langetatakse kambris temperatuur umbes 900 kraadini ning kambrisse pumbatakse süsinikdioksiidi. Tseerium seob kaotatud hapniku aatomi asemele ühe hapniku aatomi süsinikdioksiidist, mille tulemusel tekivad trseeriumoksiid ja süsinikmonooksiid.
Süsinikmonooksiid eemaldatakse seejärel kambrist. Seejärel kuumutatakse kamber taas päikeseenergia abil tagasi 1500 kraadini ning kogu tsükkel kordub. Sama protsessi kasutatakse ka veeaurust vesiniku saamiseks.
Teadlaste rühmal on senini õnnestunud kahe gaasi saamise protsessi kasutada edukalt enam kui 500 tsükli puhul.
Seadme efektiivsus on hetkel küll madal ja jääb umbes 0,4% juurde, kuid suurem osa sellest tuleneb reaktori seinte ja avade soojakaost, mida saab teadlaste sõnul vähendada seadme isolatsiooni paremaks muutes. Selle tulemusel on võimalik saavutada kuni 19% efektiivsus, lubavad nad.
Süsinikmonooksiidi ja vesiniku võib muuta süsivesinikkütuste tootmiseks sünteetiliseks vedelikuks, kasutades näiteks Fischer-Tropschi sünteesi.
Lõpuks peaksid sellist tehnoloogiat kasutavad energiajaamad olema võimelised kütuse tootmiseks kasutama õhus leiduvat süsinikdioksiidi.
Teadlaste rühma liige Aldo Steinfeld Šveitsi föderaalsest tehnoloogiainstituudist on juba tõestanud, et sarnast protsessi saab kasutada CO2 atmosfäärist eemaldamiseks.
Ta kuumutas kontsentreeritud päikesevalgust kasutades kaltsiumoksiidi 400 kraadini, et panna see reageerima õhus oleva CO2-ga, mille tulemusel tekib kaltsiumkarbonaat.
Uuesti kuni 800 kraadini kuumutamisel vabastab kaltsiumkarbonaat puhta CO2, mida saab seejärel reaktoris kasutada.
http://novaator.ee/ET/energia/uudne_reaktor_toodab_kutust_paikesevalgusest_ja_susihappegaasist
Selline päikeseenergial töötav reaktor on läbinud edukad katsetused, kirjutas NewScientist.
Viimasel ajal on teadlased üle maailma katsetanud erinevaid katalüsaatoreid, mille abil saab süsivesinikkütuseid toota, kuumutades selleks kontsentreeritud päikesevalguse käes vett ja süsinikdioksiidi.
Selline kütus mitte ainult ei vähendaks kasvuhoonegaaside emissioone, vaid seda saaks väheseid muudatusi tehes kasutada ka praegu kasutatavates autodes.
William Chueh California tehnoloogiainstituudist on koos kolleegidega loonud reaktori, mis kasutab katalüsaatorina tseeriumoksiidi. Seda leidub looduses külluses, see on sobilik tööstuslikuks kütusetootmiseks, kuid seni pole selle kasutamist reaktorites realistlikes tingimustes demonstreeritud.
Uudse reaktori puhul siseneb kontsentreeritud päikeseenergia reaktori kambrisse akna kaudu. Kambris peegeldatakse päikesevalgust korduvalt, et püüda nii palju päikeseenergiat kui võimalik. Päikeseenergia abil kuumutatakse 35-millimeetrise läbimõõduga tseeriumoksiidi sisaldav silinder ligikaudu 1500 kraadini.
Selle tulemusena vabastab tseerium hapniku aatomi. Seejärel langetatakse kambris temperatuur umbes 900 kraadini ning kambrisse pumbatakse süsinikdioksiidi. Tseerium seob kaotatud hapniku aatomi asemele ühe hapniku aatomi süsinikdioksiidist, mille tulemusel tekivad trseeriumoksiid ja süsinikmonooksiid.
Süsinikmonooksiid eemaldatakse seejärel kambrist. Seejärel kuumutatakse kamber taas päikeseenergia abil tagasi 1500 kraadini ning kogu tsükkel kordub. Sama protsessi kasutatakse ka veeaurust vesiniku saamiseks.
Teadlaste rühmal on senini õnnestunud kahe gaasi saamise protsessi kasutada edukalt enam kui 500 tsükli puhul.
Seadme efektiivsus on hetkel küll madal ja jääb umbes 0,4% juurde, kuid suurem osa sellest tuleneb reaktori seinte ja avade soojakaost, mida saab teadlaste sõnul vähendada seadme isolatsiooni paremaks muutes. Selle tulemusel on võimalik saavutada kuni 19% efektiivsus, lubavad nad.
Süsinikmonooksiidi ja vesiniku võib muuta süsivesinikkütuste tootmiseks sünteetiliseks vedelikuks, kasutades näiteks Fischer-Tropschi sünteesi.
Lõpuks peaksid sellist tehnoloogiat kasutavad energiajaamad olema võimelised kütuse tootmiseks kasutama õhus leiduvat süsinikdioksiidi.
Teadlaste rühma liige Aldo Steinfeld Šveitsi föderaalsest tehnoloogiainstituudist on juba tõestanud, et sarnast protsessi saab kasutada CO2 atmosfäärist eemaldamiseks.
Ta kuumutas kontsentreeritud päikesevalgust kasutades kaltsiumoksiidi 400 kraadini, et panna see reageerima õhus oleva CO2-ga, mille tulemusel tekib kaltsiumkarbonaat.
Uuesti kuni 800 kraadini kuumutamisel vabastab kaltsiumkarbonaat puhta CO2, mida saab seejärel reaktoris kasutada.
http://novaator.ee/ET/energia/uudne_reaktor_toodab_kutust_paikesevalgusest_ja_susihappegaasist
alter- Moderaator
- Postituste arv : 816
Points : 1418
Join date : 30/11/2009
Age : 37
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele