Kas nooruse-eliksiir on leitud? Teadlased pöörasid vananemise kulgu

[alter]

Murrangulise teadusuuringu käigus on teadlastel õnnestunud lahti muukida igavese nooruse saladus, mis sillutab teed vananemist pärssivate ja pööravate ravimite väljatöötamisele.

Taolised ravimid võimaldaksid pikemat eluiga parema tervise juures, vabana sellistest hädadest nagu Alzheimeri tõbi või südamehaigused, säilitades lisaks naha ja juuste nooruslikku läiget, vahendab The Daily Mail.

Hüpoteetiline noorendav preparaat lubaks meestel ja naistel ka kõrge vanuseni loomulikul viisil lapsi saada. Haiguspriide eluaastate hulga kasvatamine kahandaks suurel määral kulutusi tervishoiule ja leevendaks vanaldaste sugulaste eest hoolitsevate perekondade koormust.

Mainekas ajakirjas Nature avaldatud uurimuse viis läbi USA Harvardi ülikooli vähiarst Ronald DePinho, kes enneaegselt vanemaks aretatud hiirtega sooritatud katsete raames suutis esmakordselt pöörata vananemise mõjusid loomadel.

Enne ravikuuri meenutasid hiirte nahk, ajud, soolkond ja muud elundid 80-aastase inimese omi. Vaid kaks kuud pärast seda, kui neile hakati andma konkreetset ensüümi sisse lülitavat ravimit, oli loomakestel kasvanud nii palju uusi rakke, et nad olid peaaegu täielikult noorenenud. Hämmastaval moel muutusid viljatud isashiired taas viljakaks ning asusid uusi pesakondi sigitama.

„Inimeste puhul tähendaks see sama, mis üle 80-aastasena välja nägeva 40-aastase juures vananemise mõjude pööramine sellisteks, nagu need on 50-aastasel," kommenteerib DePinho.

"Aastaks 2025 on maailmas 1,2 miljardit vanemat kui 60-aastast inimest. See on vanus, kus hakkavad välja lööma vähk, Alzheimeri tõbi ja südame-veresoonkonna haigused. Me oleme kokkupõrkekursil röögatusuure koormaga ühiskonnale. See on esimene kord, mil vananemist on pööratud, ning annab mõista, et elundite vananemise protsessis on olemas selline pöördepunkt, mille peale me polnud varem tulnud.”

Murranguline teadustöö keskendus telomeeridele — kromosoomide otsi korkivatele ja neid kahjustuste eest kaitsvatele tillukestele biokeemilistele „kellamehhanismidele”.

Sedamööda, kuidas rakud jagunevad, muutuvad telomeerid ajapikku aina lühemaks, mis omakorda kergitab vanusega seonduvatesse tõbedesse, nt Alzheimeri tõppe haigestumise tõenäosust. Viimaks kahanevad telomeerid nii lühikeseks, et rakud lihtsalt surevad. Ensüüm telomeraas oskab telomeerkorke remontida, ent tavaliselt on selle sünteesimine organismis geneetiliselt välja lülitatud.

DePinhol õnnestus vastav ensüüm uuesti „tööle ehmatada” hiirtes, kes olid inimese vananemisprotsessi matkides enneaegselt raugastatud. DePinho eelduste kohaselt pidi tema väljatöötatud tehnika vananemisprotsessi kas peatama või aeglustama, mistõttu avastus, et see hiiri noorendab, rabas ka teadlast ennast.

Nüüd usub ta, et võimalik on luua tablett, mis kutsub inimestel esile sama protsessi. Keskeas manustatuna võib taoline ravim edasi lükata või ennetada Alzheimeri tõbe, südamehaiguseid ja diabeeti. See võib isegi pikendada eluiga.

Avastuse küljes on siiski veel mitu „aga”. Kõrge telomeraasitase soodustab vähkkasvajate vohamist; samuti pole tõenäoline, et üksainus ravim kõiki vananemisega kaasnevaid probleeme leevendada suudab.

DePinho selgitab, et vananemist toovad kaasa mitmed kuhjuva koosmõjuga mehhanismid. „Kuigi me arvame, et telomeerid on tähtsad, mängivad rolli ka mitmed muud tegurid,” möönab ta.

USA Stanfordi ülikooli telomeeriekspert Steven Artandi ütleb, et DePinho uurimus on kaunis, hoiatades samas, et vananemisvastaseid ravimeid pole lettidele oodata enne kümmet aastat.

http://forte.delfi.ee/news/teadus/kas-nooruse-eliksiir-on-leitud-teadlased-poorasid-vananemise-kulgu.d?id=35755345&l=fplead