Tülitsemine on tervisele kasulik

[alter]

Aegajalt pisut tülitsemine on tervisele kasulikum kui konfliktist kõigest hingest hoidumine, leiti uues uurimuses.

Uurimistulemuste põhjal võib pingelise olukorra tekkimisel tülist kõrvalehoidumine tervisele kahjulik olla, olgu siis tegemist ülemuse, abikaasa või lapsega. Konflikti vältimine oli seotud stressisümptomite tugevnemisega järgmisel päeval, kirjutas LiveScience.

"Suhted mõjutavad oluliselt meie igapäevast enesetunnet, eriti tugevat mõju avaldavad probleemid suhetes,“ ütles uurimuses osalenud Michigani ülikooli teadlane Kira Birditt.

Varasemates uuringutes on näidatud, et tülisid vältivad abielupaarid surevad ennast aeg-ajalt väljaelavatest eakaaslastest varem. Teises uurimuses leiti, et viha väljaelamine on seotud kontrolli- ja optimismitundega, mis konflikte pelgavatel inimestel puudub.

Varasemas uurimuses leidsid Birditt ja tema kolleegid, et kõige levinumaks inimestevaheliste probleemidega toime tulemise meetodiks on probleemide eitamine ja vältimine. Teadlased tahtsid näha, kuidas selline käitumine tervist mõjutab.

Teadlased uurisid 1842 täiskasvanut vanuses 33 kuni 84 aastat. Kaheksa päeva jooksul paluti katsealustel teada anda, kas nad osalesid mõnes tülis või kogesid olukorda, kus oleks võinud vaielda, aga milles nad otsustasid võitlemisest loobuda. Lisaks andsid katsealused neljal päeval süljeproove.

62 protsenti osalenutest oli uurimisperioodi jooksul mingil hetkel tülitsemist vältinud. 41 protsenti oli kellegagi vaielnud. 27 protsenti ei kogenud selle aja jooksul mingit pinget suhetes.

Inimesed, kes suhetes pinget tajusid (nii need, kes vaidlusi vältisid, kui ka konflikti läinud inimesed), andsid rohkem teada negatiivsetest emotsioonidest nagu ärritus või viha, samuti füüsilistest sümptomitest nagu peapööritus või valu, kui need inimesed, kes kaheksa päeva jooksul pingelisse olukorda ei sattunud.

Konflikti vältimine oli aga seotud rohkemate füüsiliste sümptomitega pingelisele olukorrale järgnenud päeval.

Konfliktist kõrvalehoidumine oli lisaks seotud ka stressihormooni kortisooli ebatavalise päevase mustriga. Tavaliselt on kortisoolitase kõrgeim hommikul peale ärkamist ning langeb siis päeva jooksul. Vaidlustest kõrvale hoidunud inimestel tõusis hommikul kortisoolitase järsemalt ning vähenes päeva jooksul aeglasemalt. „Neil on raskem päeva jooksul rahuneda,“ ütles Birditt.

Kuigi teadlased ei oska täpselt öelda, kuidas see võiks inimeste tervist mõjutada, arvatakse, et kõrvalekalded päevastest kortisoolitaseme mustritest võivad olla problemaatilised.

Huvitaval kombel tõusis eelmisel päeval tülitsenud inimeste kortisoolitase hommikul normaalsest veidi vähemgi. See võib Birditti arvates tuleneda sellest, et inimesed, kes palju vaidlevad ja probleemsetes suhetes on, on üleüldise pinge suhtes veidi tuimemad.

Tulevastes uurimustes loodetakse paremini mõista kortisooli ja tülitsemise vahelist seost ja selle mõju tervisele. Birditt loodab, et on võimalik välja selgitada, kas erinevates olukordades oleks mõistlik rakendada erinevaid strateegiaid, näiteks vältida tüli kolleegidega, aga rääkida asjad selgeks abikaasa ja lastega.

http://novaator.ee/ET/meditsiin/tulitsemine_on_tervisele_kasulik/

[m6tleja]

Ma ei suuda siiani mõista, kuidas tülitsemine kasulik saab olla. Võib-olla asjaosalistele, kuigi ma kahtlen selles siiani. Kõrvalseisjatele võib see olla küll suhteliselt närve sööv, kui vaadata teiste tülitsemist.

[alter]

Ma ei suuda siiani mõista, kuidas tülitsemine kasulik saab olla. Võib-olla asjaosalistele, kuigi ma kahtlen selles siiani. Kõrvalseisjatele võib see olla küll suhteliselt närve sööv, kui vaadata teiste tülitsemist.

No seal ongi mõeldud, et inimesed elavad end välja kasvõi konflikti hinnaga ja see mure/probleem ei jää nende hinge närima:

Varasemas uurimuses leidsid Birditt ja tema kolleegid, et kõige levinumaks inimestevaheliste probleemidega toime tulemise meetodiks on probleemide eitamine ja vältimine.

Probleemide eitamine ja vältimine ei lahenda probleemi.

[Sponsored content]