Aavastati 300 Päikese raskune täht
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Aavastati 300 Päikese raskune täht
Võimsaima maapealse teleskoobi abil reastasid teadlased seitse universumi tähehiiglast – sealhulgas säärase, mis näib kaaluvat sama palju nagu 300 Päikest. Seda on poole rohkem kui praegu omaks võetud teoreetiline ülempiir.
Juba kümnendeid on astronoomid otsinud siniseid ülihiidusid – Päikesest sada või isegi rohkem korda suuremaid tähti, mille valgus sellest miljoneid kordi eredam. Need küll varjutavad oma ümbrusest kõik muu, ent asuvad samas teistele tähtedele nii lähedal, et nende üksikkiirguse eristamine on väga keeruline.
Eesti Füüsika Portaal kirjutab, et Tšiilis paikneva Väga Suure Teleskoobi ja Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud fotosid kombineerides õnnestus astrofüüsikutel välja valida seitse ülihiidu kahest täheparvest, mis asuvad Maast vastavalt 20 000 ja 165 000 valgusaasta kaugusel. Seejuures aga avastati, et üks "sõelale" jäänud tähtedest võib olla hoopis hüperhiid – massiga, mis on sama suur nagu 300 Päikesel. Seda on poole rohkem kui praeguste teooriate järgi tähe puhul võimalik.
Portaal viitab, et leid on astronoomidele suur väljakutse: keegi ei tea, kas hüperhiiud saavad tekkida nagu tavalised tähed või on see võimalik mastaapse ühinemisprotsessi tõttu, samamoodi, nagu tekivad näiteks ülimassiivsed mustad augud ja galaktikad. Samasugune mõistatus on, mis saab hiigeltähest elu lõpul.
Pole võimatu, et üksiku hiiu asemel on tegemist on hoopis tähepaariga. Siiski – tähtede massi ülempiiri asjus vaidlevad astronoomid juba aastaid, mistõttu ajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomy Society ilmunud ning Sheffieldi ülikooli astrofüüsiku Paul Crowtheri juhitud uurimusele omistati kohemaid "klassikaks kujunemise" potentsiaal.
Allikas:
http://teadus.err.ee/artikkel?id=2442&cat=1
Juba kümnendeid on astronoomid otsinud siniseid ülihiidusid – Päikesest sada või isegi rohkem korda suuremaid tähti, mille valgus sellest miljoneid kordi eredam. Need küll varjutavad oma ümbrusest kõik muu, ent asuvad samas teistele tähtedele nii lähedal, et nende üksikkiirguse eristamine on väga keeruline.
Eesti Füüsika Portaal kirjutab, et Tšiilis paikneva Väga Suure Teleskoobi ja Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud fotosid kombineerides õnnestus astrofüüsikutel välja valida seitse ülihiidu kahest täheparvest, mis asuvad Maast vastavalt 20 000 ja 165 000 valgusaasta kaugusel. Seejuures aga avastati, et üks "sõelale" jäänud tähtedest võib olla hoopis hüperhiid – massiga, mis on sama suur nagu 300 Päikesel. Seda on poole rohkem kui praeguste teooriate järgi tähe puhul võimalik.
Portaal viitab, et leid on astronoomidele suur väljakutse: keegi ei tea, kas hüperhiiud saavad tekkida nagu tavalised tähed või on see võimalik mastaapse ühinemisprotsessi tõttu, samamoodi, nagu tekivad näiteks ülimassiivsed mustad augud ja galaktikad. Samasugune mõistatus on, mis saab hiigeltähest elu lõpul.
Pole võimatu, et üksiku hiiu asemel on tegemist on hoopis tähepaariga. Siiski – tähtede massi ülempiiri asjus vaidlevad astronoomid juba aastaid, mistõttu ajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomy Society ilmunud ning Sheffieldi ülikooli astrofüüsiku Paul Crowtheri juhitud uurimusele omistati kohemaid "klassikaks kujunemise" potentsiaal.
Allikas:
http://teadus.err.ee/artikkel?id=2442&cat=1
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele
|
|