Halb käitumine lapsepõlves jätab kustumatu jälje endokriinsele närvisüsteemile
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Halb käitumine lapsepõlves jätab kustumatu jälje endokriinsele närvisüsteemile
Briti teadlased väidavad pärast 20 000 inimese elu ja haiguslugude uurimist, et neid, kelle lapsepõlve käitumine oli probleemne, tabavad keskeale lähenedes kroonilised kogu keha vaevavad valud.
Teadlased arvavad, et on selgitanud välja, miks kroonilised kogu keha haaravad valud tekivad. Põhjus peitub närvisüsteemi ja hormoonide koostöö häires, mis ilmneb juba varases lapsepõlves, kirjutatakse Oxfordi ülikooli väljaandes Rheumatology.
“Me teame juba ammu, et inimesi, kes on lapsena sattunud avarii tagajärjel haiglasse või kes on pidanud kannatama oma emast lahusolekut, võib täiskasvanuna vaevata krooniline kogu keha valu, “ kommenteerib Dr Dong Pang. “Siiani polnud teada, kas kohanemisraskustega ja probleemsed lapsed kuuluvad krooniliste valude riskigruppi. Meie uuringud näitasid, et nii see täpselt ongi,” lisab ta.
Tegemist oli longituuduuringuga, kus 1958 aastal alustati 20 000 samal nädalal sündinud lapse jälgimisega. Nende laste kohta koguti regulaarselt informatsiooni kui nad olid saanud 7, 11, 16 , 42 ja 45 aastaseks. Viimasel küsitlusel paluti 45 aastaseks saanutel vastata ka valusid ja tervist puudutavatele küsimustele.
Allikas:
http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&id=1702
Teadlased arvavad, et on selgitanud välja, miks kroonilised kogu keha haaravad valud tekivad. Põhjus peitub närvisüsteemi ja hormoonide koostöö häires, mis ilmneb juba varases lapsepõlves, kirjutatakse Oxfordi ülikooli väljaandes Rheumatology.
“Me teame juba ammu, et inimesi, kes on lapsena sattunud avarii tagajärjel haiglasse või kes on pidanud kannatama oma emast lahusolekut, võib täiskasvanuna vaevata krooniline kogu keha valu, “ kommenteerib Dr Dong Pang. “Siiani polnud teada, kas kohanemisraskustega ja probleemsed lapsed kuuluvad krooniliste valude riskigruppi. Meie uuringud näitasid, et nii see täpselt ongi,” lisab ta.
Tegemist oli longituuduuringuga, kus 1958 aastal alustati 20 000 samal nädalal sündinud lapse jälgimisega. Nende laste kohta koguti regulaarselt informatsiooni kui nad olid saanud 7, 11, 16 , 42 ja 45 aastaseks. Viimasel küsitlusel paluti 45 aastaseks saanutel vastata ka valusid ja tervist puudutavatele küsimustele.
Allikas:
http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&id=1702
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele