Uudised une kohta

[keemik]

Arvatakse, et nädalavahetustel pikemalt põõnates korvatakse nädalane unevõlg, kuid uue uuringu kohaselt võivad pikad magamata perioodid tekitada hoopis sellise unevõla, mida pole võimalik tasuda ilma aeg-ajalt tukastamata.

Krooniline unepuudus võib lõpuks mõjuda ka inimese tähelepanule ja muutub eriti märgatavaks öösel, mil keha peaks harjumuspäraselt unetsüklis olema, kuid ei saa sealt energiasüsti, mida uni pakub, kirjutab livescience.com.

Kõik, kes on terve öö üleval olnud, teavad, kui kurnav võib ajutine unekaotus olla. Tegelikult näitavad aga uuringud, et pärast 24-tunnist magamata olekut võib inimese käitumine langeda samale taseleme purjus inimese käitumisega.

Kuid mis juhtub siis kui sellised ühepäevased unevõlad muutuvad nädalate pikkusteks? Käesoleva uurimuse autorid uurisid just pikaaegseid unevõlglasi ja seda, kas unevõlga on võimalik kustutada pikendatud puhkeperioodi abil.

Uuringu põhjal võib väita, et lühiajaline ja pikaajaline unevõlg mõjutab aju kahel erineval viisil. Samuti leiti, et unevõlg muutus kõige märgatavamaks uurimisalusele ööajal. See võib teadlaste sõnul olla tingitud meie normaalsest unetsüklist. Nimelt käib see tsükkel käsikäes pimeda ja valge perioodiga ehk päikese loojumise ja tõusuga. Inimese kalduvus püsida ärkvel päevasel ajal võib unevõla märke varjata, kuid selline kaitsev efekt võib teadlaste sõnul pimeduse saabudes kaduda.

Unevõlglaste hulka kuuluvad enamasti näiteks tervishoiutöötajad, pikamaa-autojuhid ja hädaabitöötajad. Krooniline unepuudus võib aga need inimesed muuta õnnetustele ja vigadele vastuvõtlikumaks.

Pikemalt loe uuringu kohta: http://www.livescience.com/health/lost-sleep-catch-up-100113.html.

Allikas:
http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&id=1448

[alter]

Loogiline, et unevõlg tuleb välja magada jälle. Tugevamad suudavad rohkem üleval olla ja neil ei ole mingit unevõlga kui ka 4 tundi öösel magavad. Väga vilets on olla kui öösel väga hilja magama minna ja hommikul pead väga vara tõusma, siis on nagu väga sitt olla, tõesti kohutav ja siis oled unine kõikide loengute ajal nagu ülikoolis vahel juhtus.

[keemik]

Ma olen huvi pärast otsinud, kuidas vähene uni mõjutab täiskasvanuid. Näiteks kui minnakse väga hilja magama ja tõustakse vara. Uurituid on teismelisi. Alter, äkki sina leiad midagi asjalikku.

[alter]

Mis krdi jaoks sul täiskasvanute und on vaja uurida .

naistele on teadlaste sõnul unepuudus palju ohtlikum kui meestele. Naistel, kes magavad öösel vähem kui kaheksa tundi, on kõrgem südamehaiguste risk.

Suurbritannias läbi viidud uuringutest selgus, et südameprobleemidega seostatud kahe kemikaali tase varieerub naiste organismis unepuuduse korral oluliselt suuremal määral kui meestel.

http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=28252

Enamus sellised artiklid on jama, üldse interneti artikleid ei saa uskuda, igast jama aetakse. Unetus tõesti tekitab südamehaigusi, seega meestele peaks sama ohtlik olema.

Uni on jah üks olulisemaid tegureid elusorganismile, söömata elab veel, aga kui magada ei saa, siis tekivad hullemad häired. Mind vaevas ka mingi unetus üks suvi ja sellel olid väga halvad tagajärjed. Mingi 36 tundi üleval ja segaseid tegusid sai tehtud, lõpuks võib küll täiesti segi minna, kui pidevalt üleval olla kauem öösel kuni hommikuni.

Ükskord läksin loengusse, kui terve öö polnud põhimõtteliselt maganud, see loomade loeng, sa ei tulnud õnneks sel päeval, jaanuri alguses. Siis oli päris julm, et loengu lõpus pidi pea järsult alla kukkuma, enam kontrolli ei olnud, lihtsalt kukud kokku, midagi teha ei saa, nagu eriline aju piinamine tõesti.

[keemik]

Jah, häda ongi selles, et mõned artiklid täis vastuolulisi fakte. Ilmselt peab otsima mingisugusest andmebaasist mõnda artiklit, mis toetub uurimustööle, mitte mingi inimese arvamusel - Neid artikleid on väga palju

[alter]

Ma tean, et jutukas Pagan rääkis, et ta oli mingi 90 tundi üleval järjest, no seal erilised haiged koos ka. Keegi oli nädal aega netis dialupiga mingit filmi tõmmanud torus, devilman oli mingi 3 ööpäeva järjest arvuti taga istunud jne. Tugevad suudavad päris kaua üleval olla.

Ükskord mängisin triviat nõnda, et reedel kella neljast päeval hommikul kella 9ni hommikul 2200 vastust järjest . Tahtsin näha, et keegi näeb, mitu mul järjest on ja hommikul 9-a ajal aivar1001 ärkas ja siis ütles, et sa oled ikka täiesti ära keeranud Nasa . See lause oli ülinaljakas. Siis olid meeleolud ka segi, raske oli magama jääda, päeval 2-e ajal tõusin jälle üles ja läks leeklambiga võiduajamiseks. Tal oli 14405 punkti, et öösel oli teinud, sel ajal kui ma õppisin ja pärast kukkusin need eksamid ka kõik läbi, see oli jube.

Parim vist oli kui ükskord läksin kuskile psühholoogia loengusse, aga tegelt oli mingi taimede praktikum vms, aga olin hoopis seal keemiahoones mingis loengus, täiestipekkis. Ülikooli ajal sai ikka hulle tempe tehtud, selleks peask kohe eraldi teema tegema .

Sinna valesse loengusse saigi pärast mindud kui öö läbi sai triviat mängitud, eks see oma mõju avaldas. See oli epic.

Sa läksid ju alati viimasel minutil loengutesse ja sattusid ka valedesse loengutesse .

[keemik]

Päevane uinak teeb targaks

Lõunauinakut pole põhjust häbeneda! Värske uurimus näitab, et umbes tunnine päevatukk võib värskendada aju ja parandada õppimisvõimet.

Teisalt selgub samast uurimusest, et mida rohkem tunde me ärkvel veedame, seda roidunumaks muutuvad meie ajud, vahendab LiveScience.

“Uni mitte ainult ei paranda pikaajalise ärkveloleku tekitatud vaevuseid, vaid nihutab teid neurokognitiivsel tasandil edasi punktist, kus te olite enne uinakut,” osutab uurimuse autor, California Berkeley ülikooli psühholoogiaprofessor Matthew Walker.

Uurimus hõlmas 39 hea tervisega noort täiskasvanut, kes jagati kahte rühma: ühe rühma liikmed tegid päeval uinakuid, teised mitte. Südapäeval sooritasid katsealused õppeülesande eesmärgiga treenida hipokampust — ajupiirkonda, mis aitab talletada faktipõhiseid mälestusi. Ülesande soorituse tase oli eri rühmades sarnane.

Seejärel, kell kaks pärast lõunat, tegi uinakurühm 90-minutilise magamispausi, mittetukkujate rühm aga püsis ärkvel. Hiljem samal päeval, kell 18, lahendasid osalejad järgmise vooru õppimisülesandeid. Kogu päeva ärkvel püsinute õppevõime oli kahanenuid, samas kui uinakrühmlaste tulemused olid märkimisväärselt etemad. Tegelikult oli nende õppimisvõime uinakujärgselt isegi paranenud.

Teised teadlased väidavad, et hootine tukkumine on loomulik. Inimesed on kahefaasilised magajad, mis tähendab, et me peaksime magama jupikaupa, mitte pikalt järjest. Umbes kolmandik USA täiskasvanutest tunnistab, et teeb keset päeva uinaku.

Uued avastused kinnitavad uurijate hüpoteesi, mille kohaselt on und vaja selleks, et tühjendada aju lühimälusalv ning teha ruumi uuele teabele, osutas Walker.

Varasemad uurimused on näidanud, et faktipõhiseid mälestusi talletatakse enne mahukamasse prefrontaalsesse ajukoorde suunamist ajutiselt hipokampuses.

“Mõelge sellest nii, et teie hipokampuses asuv e-postkast on täis ning kuni te pole maganud ja “postkasti” noist “fakti-e-kirjadest” puhastanud, ei jõua järgmised kirjad teieni. Teave põrkab tagasi, kuni olete saanud magada ja paigutada andmed teise “kausta”,” näitlikustab Walker.

Uus töö annab mõista, et taoline mälu-taaskäivitusprotsess toimub siis, kui uinuja jõuab une konkreetsesse faasi. Elektroentsefalograafilised katsed, mille raames mõõdeti aju elektrilist aktiivsust, näitasid, et taoline mälumahuvärskendus on seotud teise astme mitte-REM-unega, mis leiab aset sügava une (mitte-REM-) seisundi ja kiireid silmaliigutusi (ingl rapid eye movement, REM) hõlmava unenägude-faasi vahel. Varem oli selle etapi ülesanne ebaselge, kuid uued tulemused annavad aimu, miks inimesed veedavad vähemalt poole uneajast teise astme mitte-REM-unes, ütleb Walker.

Esialgseid tulemusi esitleti Ameerika teaduse edendamise liidu AAAS koosolekul California osariigis San Diegos.

Allikas:
http://forte.delfi.ee/news/teadus/paevane-uinak-teeb-targaks.d?id=29330327

Loe ka:
Kaotatud uneaega pole võimalik "tagasi teha"

[m6tleja]

Täiskasvanutele on uneaja kvantiteet tähtsam kui kvaliteet

Aastaid on arvatud, et vanemad inimesed ei vaja nii palju uneaega kui nooremad. California ülikooli teadlaste uurimus näitab aga vastupidist.

Uue uurimuse kohaselt on vanemate inimeste mälu ja vaimsete võimete parimas töökorras püsimise jaoks uneaja hulk väga oluline. Hoopis vähem oluline on une kvaliteet. Samas on kvaliteetne uni väga oluline noorematele inimestele, kirjutas Physorg.

Katsetes selgus, et une kvaliteet ei mõjutanud vanemate inimeste sooritusvõimet. Nooremate inimeste mälu mõjutas järgmisel päeval aga oluliselt just une kvaliteet, mitte une pikkus. Noored, kes magasid sügavamalt ja ühtlasemalt, olid järgmisel päeval võimekamad kui noored, kes öö jooksul tihti üles ärkasid, isegi siis, kui viimased said kokku rohkem minuteid uneaega.

Vananedes vajavad inimesed sama palju und kui noorena. See, et vanad inimesed magavad rahutumalt, ei tähenda, et nad ei vajagi nii palju uneaega. Tegelikult tekivad neil probleemid mäluga, kui nad ei saa sama palju magada kui noored. Uurimuse esimene autor Sean Drummond rõhutab, et vanemad inimesed peaksid tõsiselt mõtlema oma uneaja pikkuse peale.

“Eelmise öö uni mõjutab aju töövõimet järgmisel päeval sõltumata sellest, kas inimene on 20- või 60-aastane,“ ütles ta. „Vanemad inimesed peavad saama piisavalt kaua magada. Noored inimesed peavad saama aga piisavalt sügavalt magada.“
Uurimus lisab järjekordseid teadmisi vananemise protsessi kohta. Vananeva keha vajaduste mõistmine aitab elada kauem ja kvaliteetsemalt.

Allikas:
http://www.novaator.ee/ET/inimene/taiskasvanutele_on_uneaja_kvantiteet_tahtsam_kui_kvaliteet/

[m6tleja]

Kroonilist unepuudust ei saa välja magada

Nädalavahetuseti pikema unega nädala sees tekkinud unevõla kompenseerimine võib küll teha enesetunde paremaks, kuid uue uurimuse kohaselt pole pikas perspektiivis kroonilist unevõlga võimalik aeg-ajalt pikemalt magades kompenseerida.

Uurimus hõlmas küll väikest arvu katsealuseid ning katse ise oli üsna julmade tingimustega, mistõttu kinnituseks on vaja täiendavaid uurimusi. Teadlased leidsid siiski, et pikemaajalise unevõla tekkides halvenevad oluliselt meie keskendumisvõimet proovile panevate testide sooritamise tulemused, kirjutas LiveScience.

Üks magamata öö ei pruugi tingimata sooritusvõimet oluliselt alandada, aga pikaajaline unevõlg teeb seda kindlasti. Teadlased uurisid üheksat noort katsealust, kes olid järjest ärkvel 33 tundi ja magasid seejärel 10 tundi. Selline rütm kestis kolm nädalat. Iseenesest pole kirjeldatud une ja ärkveloleku vahekord väga kurnav, sest vastab umbes 5,6 tunnile unele ühe ööpäeva jooksul, kuid raskeks teeb katse ebanormaalselt pikk aeg, mis tuleb järjest ärkvel olla.

Tulemusi võrreldi kaheksa noore katsealuse tulemustega, kes ei pidanud uuringu tõttu ärkvelolekut taluma.

Kui test leidis aset mõne tunni jooksul nende äratamisest, suutsid "unevõlas" katsealused selle sooritada sama hästi kui kontrollrühma liikmed. See seaduspära kehtis kogu kolmenädalase katseperioodi jooksul, millest võib järeldada, et pikem uni aitab vähemalt ajutiselt kroonilist unevõlga kompenseerida.

Situatsioon muutus seevastu oluliselt, kui test sooritati ärkveloleku perioodi lõpuosas. Pärast 30tunnist ärkvelolekut olid testi tulemused kontrollrühma omadest palju halvemad; mahajäämus süvenes iga nädalaga. Näiteks keskmine reaktsioonikiirus suurenes esimese nädala tulemuselt (667 millisekundilt) kolmanda nädala lõpus 2013 millisekundini.

Reaalses elus ei pruugi olukord mitmete mitteregulaarsete töötundidega ametite pidajatel olla oluliselt erinev. Nädala sees tekkinud unevõlg osaliselt küll kompenseeritakse nädalavahetuse pikema unega, mille järel ollakse näiliselt taastunud, kuid järgmise nädala tsükkel viib inimesed juba suuremasse unevõlga. Sellest järeldub, et pikem uni ei aita kroonilist unevõlga täielikult kompenseerida ning inimese sooritusvõime hakkab ajapikku langema.

Lisaks leidsid teadlased, et unevõlg halvendab sooritusvõimet eelkõige öötundidel. See on ilmselt seotud inimese loomuliku unetsükliga, mis tuleneb päeva ja öö vaheldumisest. Seda on ilmselt tajunud kõik, kes on öö läbi üleval olnud ning pidanud varastel hommikutundidel võitlema unega, mis uue päeva alates aga oluliselt leeveneb ning lubab suuremate probleemideta järgmise õhtuni vastu pidada.

Uurimuse tulemused on eriti olulised neile, kes töötavad ebaregulaarse graafiku alusel, mis näeb sageli ette öösel ärkvel olemist. Kroonilise unepuuduse käes kannataja ei saa kasutada oma vaimsete võimete tervet potentsiaali ning teeb kergesti vigu, mida korralikult väljapuhanuna esineks oluliselt vähem.

Uurimuse tulemustest kirjuti täpsemalt ajakirjas Science Translational Medicine.

Allikas:
http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/kroonilist_unepuudust_ei_saa_valja_magada/

[m6tleja]

Inimestel, kes saavad öösel alla kuue tunni und, on suurem risk surra enneaegselt, väidavad teadlased.

Need, kes veerandist ööpäevast vähem magada said, surid 12 protsenti tõenäolisemalt varakult, ehkki uurijad leidsid seose ka rohkem kui üheksa tundi magamise ja enneaegse surma vahel, vahendab AFP.

„Sellel, kes magab liiga vähe, on kerge kujunema diabeet, ülekaalulisus, kõrgvererõhutõbi ja liiga kõrge kolesteroolitase,” selgitab vastavasisulist uurimust Suurbritannia Warwicki ülikooli juures juhatanud Francesco Cappuccio.

Itaalia Napoli Federico II ülikooliga kahasse läbi viidud uurimus, mis koondab endas kogu maailmas viimase kümnendi vältel tehtud ja enam kui 1,3 miljonit inimest hõlmanud uuringuid, leidis üheselt mõistetavaid tõendeid unevaeguse ja enneaegse surma vahelise otsese seose kohta.

„Me usume, et vähest und ja haiguseid ühendavad mitmesugused hormonaalsed ja ainevahetuslikud mehhanismid,” ütleb Cappuccio.

Cappuccio usub, et une kestus on rahvatervishoiu probleem ning arstid peaksid seda käitumusliku tegurina arvesse võtma. „Ühiskond sunnib meid aina vähem ja vähem magama,” ütleb Cappuccio, lisades, et umbes 20 protsenti USA ja Briti elanikkonnast magab vähem kui viis tundi ööpäevas.

Vähem kui viietunnise uneajaga piirdumine iseloomustab pigem täiskohaga tööinimesi, mis annab mõista, et põhjuseks võivad olla pikemale tööajale ja ulatuslikumale tööle vahetustes sundivad ühiskondlikud tegurid, järeldavad uurimuse koostajad.

Uurimus tuvastas ka seose rohkem kui üheksa tunni pikkuse ööpäevaune ja enneaegse surma vahel, ent Cappuccio kinnitusel on ülemagamine tõenäolisemalt mõnede haiguste tagajärg, mitte põhjus.

„Arstid ei küsi kunagi, kui palju inimene magab, ent une ebanormaalne kestus võib anda märku sellest, et midagi on valesti,” ütleb Cappuccio, kes juhatab Warwicki ülikoolis programmi „Uni, tervishoid ja ühiskond”.

Neil, kes magasid ööpäevas kuus kuni kaheksa tundi, ei ilmnenud käesoleva uurimuse valguses mingeid negatiivseid kõrvalmõjusid.

Uurimuse tulemused avaldati ajakirjas Sleep.

Allikas:
http://forte.delfi.ee/news/teadus/teadlased-kes-vahe-magab-sureb-noorelt.d?id=30884821

[Sponsored content]