Geenidoonorid osalevad isiksuseuuringutes

[alter]

1200 geenidoonorit on juurelnud selle üle, kas neid häirib segamini tuba või kui sageli tunnevad nad üksindust ning on olnud nõus sellega, et teadlased võivad ka ta isiksuseomadusi geeniandmetega seostama hakata.

Tartu Ülikooli psühholoogiainstituudi professor Jüri Allik ja vanemteadur Anu Realo on silmaga mõõtnud juba vaat et toakõrgust virna ümbrikke, mis post neile geenidoonoreilt iga päev tagasi toob, kirjutas Tartu Postimees - http://www.tartupostimees.ee/?id=218199

Igas saadud ümbrikus on kaks ankeeti, milles on vastused 240 esitatud väitele. Ühele on vastanud geenidoonor ise ja teisele keegi talle lähedane inimene.

«Nii on need palju usaldusväärsemad kui siis, kui vaid üks inimene enda kohta midagi ütleb,» selgitas professor Jüri Allik.
Samal ajal, kui geenivaramu teeb tööd geenikaartidega, näevad psühholoogid vaeva isiksuseomaduste kaartide kokkuseadmisega.

Juba lähitulevikus saab juurdlema asuda selle üle, kas ja missugune isiksuseomadus on millise geeniga või geenide kombinatsiooniga seotud. Ehk et kas inimese uudishimu, riskivalmidus, rõõmsameelsus, avatus või hirmutunne võiksid olla ühtlasi märgid selle kohta, et sel inimesel on kalduvus haigestuda mõnda konkreetsesse haigusesse või vastupidi – elada pikk ja õnnelik elu.

Professor Jüri Allik ütles, et kuigi neil on 1200 ankeeti juba käes, ja see on psühholoogiliseks uuringuks hea kogus, pakuvad nad isiksuseomaduste mõõdikutega ankeete geenidoonoreile vastamiseks senikaua, kui Eesti Geenivaramu geeniandmeid kogub. Mida rohkem vastuseid, seda parem.

Koostööd teevad Tartu Ülikooli psühholoogiainstituut, Eesti Geenivaramu, molekulaar- ja rakubioloogia instituut ning Eesti Biokeskus.

Üha enam on selge see, et paljudel haigustel on psühholoogiline taust: geenid, mis mõjutavad depressiooni teket, mõjutavad suuresti ka neurootilisuse teket. Pidevad negatiivsed emotsioonid mõjutavad aga inimese füüsilist tervist, sest stress nõrgestab immuunsüsteemi. See on omakorda eeldus südame- ja veresoonkonnahaigustele ning kasvajatele.

«Geenide muutmine on väga keeruline, aga isiksust on palju lihtsam mõjutada,» ütles Jüri Allik. «Inimesele saab öelda, kuidas elada, et olla tervem ja õnnelikum.»

Anu Realo lisas, et teades inimese isiksuse skoori, saab teda hoiatada riskide eest, mis tal ees seisavad, ning õpetada, millised käitumisviisid neid riske maandaksid.

Novaator on samal teemal varem kirjutanud: Iseloomu määravad geenid, kasvatuse osa null

"Inimese iseloomust on 50 protsenti päritav, 30 protsenti võib panna juhuslike keskkonnategurite alla ning 20 protsendi ulatuses astub mängu viga," ütles Tartu Ülikooli psühholoogiaprofessor Jüri Allik. Juhuslikud tegurid võivad olla näiteks see, millisesse kooli inimene õppima satub või kellega käib koos trennis.

Allikas: http://novaator.ee/ET/inimene/geenidoonorid_osalevad_isiksuseuuringutes/