Sir Tim Berners-Lee: "Üks veeb, vaba ja avatud kõigi jaoks"

[doppler]

Kes on veebi omanik? Võibolla mees, kes selle kunagi leiutas? Teisipäeval Euroopa Parlamendis loengu andnud Sir Tim Berners-Lee on üks suurimaid avatud ja vaba veebi advokaate. Intervjuus parlamendi veebitoimetusele ütles Berners-Lee, et veeb toimib soovituste põhjal ning ainus viis vältida komistamist madalakvaliteedilise sisu peale.

Teie loengu teema EPs on "Üks veeb, vaba ja avatud kõigi jaoks" - kas see on küsimus, soov või avaldus?

Loomulikult on see soov. Nii peaks see asi tulevikus olema ja see on ühe meie äsja asutatud veebi sihtasutuse üks motosid. Üks kõige tähtsamaid veebi elemente on see, et ühe hiireklõpsuga saab minna ükskõik kuhu. Ei ole prantsuse või inglise veebi - kõik on ühendatud. Veeb ei ole jagatud madala- ja kõrgeklassilisteks dokumentideks, samuti pole see pole jagatud akadeemiliseks sisuks ja reklaamiks. Diskrimineerimist ei esine, on vaid üks veeb, vaba ja avatud kõigi jaoks ja see on võimas.

Kas teie visioon vabast ja avatud veebist kokkusobiv asjaoluga, et erafirmad, eriti Google, monopoliseerivad ja kommertsialiseerivad ühendust?

Ma ei saa rääkida konkreetsetest firmadest kui sellistest. Ma tean, et inimesed muretsevad monopolide pärast ja samuti tean ma, et need mured võivad üleöö murtud saada. Samuti tuntakse muret, et firma või valitsuse kontroll võib levida. Veeb tuleb hoida vaba ja avatuna.

Ulmekirjanik Stanislaw Lem on öelnud: "Ma ei teadnud, on nii palju idioote, enne kui ma hakkasin kasutama internetti." Kas veebi avatus tähendab ka veebi nõrkust?

See on suur küsimus. Inimesed võivad lugeda ükskõik mida internetist, aga see ei tähenda, et nad peavad lugema kõike. Enamik inimesi loeb oma teatud hinnatuid blogisid, samamoodi nagu nende ümber on inimesed, keda nad usaldavad. Veeb toimib soovituste põhjal.

Seda võib ka vaadata nii, et tänavalt ringi lendlevaid lehti kokku korjates saate te tõenäoliselt väga madalakvaliteedilist informatsiooni. Kvaliteet on parem, kui lugeda soovitatud raamatuid ja ajalehti.

Veebis on vastuseks tehnoloogia. Kui te leiate midagi, mis ei meeldi, astuge samm tagasi. Minge tagasi, ärge lugege, samuti ärge klikkige linkidel.

Väidetavalt on internet muutnud USA poliitikat. Kas Euroopa sammub samas suunas?

Arvan, et veeb võib aidata inimestel tõhusamalt suhelda. Viimaseid USA valimisi iseloomustas kommunikatsioon. Paljud inimesed olid sellega seotud. Sooviksin veebis näha vastutustundlikke arutelusid. Mulle meeldiks, kui poliitikuid peaksid kasutavad veebitehnoloogiaid. Kui nad ütlevad midagi, siis saaksite te minna ja näha tasakaalustatud analüüsi, milles osaleksid ka eksperdid. Loomulikult tekitab see küsimusi, kes on ekspert, keda võib usaldada ja mida lugeda - kuidas olla kindel, et see, mida loed, pole kirjutatud idioodi poolt?

http://www.europarl.europa.eu/news/public/story_page/058-65476-327-11-48-909-20091127STO65455-2009-23-11-2009/default_et.htm

[alter]

See on suur küsimus. Inimesed võivad lugeda ükskõik mida internetist, aga see ei tähenda, et nad peavad lugema kõike. Enamik inimesi loeb oma teatud hinnatuid blogisid, samamoodi nagu nende ümber on inimesed, keda nad usaldavad. Veeb toimib soovituste põhjal.

Mnjah, igaüks loeb mida tahab veebis, üldse veeb on täis igast saasta: porn, spam, pettused, viirused jne, mis on veebi kvaliteedi väga alla viinud. Internet on teinud läbi pika protsessi, 40 aastat tagasi leiutati internetiühendus, Tim Berners-Lee lõi veebi 1990. aastate alguses CERN-is, kust see levis alles laiadesse massidesse hiljem.

1970. aastatel loodi e-post ja 1980. aastatel aadresside süsteem .com ja .org. Internet hakkas laiemalt levima tegelikult alles 1990. aastatel, mil Massachusettsi tehnoloogiainstituudi MIT füüsik Tim Berners-Lee leiutas World Wide Web'i.

Viimased 10 aastat on veeb olnud kõigile kodanikele üle maailma laialdasemalt kättesaadav. Samapalju kui internetist saab uut informatsiooni, tekitab see igasuguseid probleeme, nii et sellistel leiutisetel on ka negatiivne efekt, kuigi alguses võib-olla heal eesmärgil loodud.

http://forte.delfi.ee/news/digi/valja-ilmus-uus-interneti-isakandidaat.d?id=24728551 - Välja ilmus uus interneti "isakandidaat"

Vastavalt peatselt ilmuvale uuringule, võib tänaseni "interneti leiutaja" tiitlit kandnud Tim Berners-Lee aust ilma jääda.

Au peaks hoopis minema Wales'i teadlasele Donald Davies'ile, kes arendas esimesena välja "pakettkommutatsiooni" (ing.k packet switching), mille abil on arvutid võimelised saatma infot tillukeste juppidena üle võrgu, vahendab Webuser.