Vihane kärbes aitab mõista inimese agressiooni
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Vihane kärbes aitab mõista inimese agressiooni
Iga kord kui ajada kärbest oma toidust eemale, tundub, et ta tuleb hõrgutise juurde järjest agressiivsemalt ja järjekindlamana tagasi. Kas kärbes võib vihastada? Seni ei ole keegi arvanud, et üks kärbes võiks vihane olla, kuid taolise mesilase olemasolus pole kaheldud, eriti veel juhtudel, kui putukas nõelama peaks.
Bioloog David Anderson otsustas seoses uuringuga, mis käsitleb loomade käitumise seost geneetikaga, selgitada välja, kas kärbsed ärrituvad samamoodi nagu mesilased, kirjutab livescience.com.
Et oma hüpoteesi kontrollida, testis Howard Hughesi meditsiinilises instituudis töötav Anderson äädikakärbeste käitumist tüüpilise "mesilased piknikulaua ümber" stsenaariumi abil.
Teadlased panid laua ühte nurka toitu, mis meelitab kärbseid ligi ja ajasid putukad toidu juurde jõudes õrna tuulepuhanguga eemale. Korduvalt äädikakärbseid eemale peletades said teadlased spetsiaalse aparatuuri abil mõõta, kuidas need muutusid pärast iga heidutavat kogemust järjest agressiivsemaks. Kuid selgus, et kärbeste agressiivsemaks muutmiseks polnud isegi toitu vaja. Andersoni üllatuseks piisas ka sellest, et neid lihtsalt tasakaalust välja ajada ja eemale peletada.
Uuring näitas, et taoline tegutsemisviis toodab feromoone, mis soodustavad agressiooni teket. Anderson ja tema kolleegid usuvad, et tulemused võivad lõppkokkuvõttes luua asjakohase seose dopamiini neurotransmitterite ja hüperaktiivsuse häire vahel.
Äädikakärbse ajus on umbes 20 000 neuronit ja seda on juba pikka aega peetud väärtuslikuks süsteemiks, mille abil saab uurida õppimise, kurameerimise, mälu ja ööpäevase rütmi geneetilisi aluseid.
Allikas:
http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&id=1478
Bioloog David Anderson otsustas seoses uuringuga, mis käsitleb loomade käitumise seost geneetikaga, selgitada välja, kas kärbsed ärrituvad samamoodi nagu mesilased, kirjutab livescience.com.
Et oma hüpoteesi kontrollida, testis Howard Hughesi meditsiinilises instituudis töötav Anderson äädikakärbeste käitumist tüüpilise "mesilased piknikulaua ümber" stsenaariumi abil.
Teadlased panid laua ühte nurka toitu, mis meelitab kärbseid ligi ja ajasid putukad toidu juurde jõudes õrna tuulepuhanguga eemale. Korduvalt äädikakärbseid eemale peletades said teadlased spetsiaalse aparatuuri abil mõõta, kuidas need muutusid pärast iga heidutavat kogemust järjest agressiivsemaks. Kuid selgus, et kärbeste agressiivsemaks muutmiseks polnud isegi toitu vaja. Andersoni üllatuseks piisas ka sellest, et neid lihtsalt tasakaalust välja ajada ja eemale peletada.
Uuring näitas, et taoline tegutsemisviis toodab feromoone, mis soodustavad agressiooni teket. Anderson ja tema kolleegid usuvad, et tulemused võivad lõppkokkuvõttes luua asjakohase seose dopamiini neurotransmitterite ja hüperaktiivsuse häire vahel.
Äädikakärbse ajus on umbes 20 000 neuronit ja seda on juba pikka aega peetud väärtuslikuks süsteemiks, mille abil saab uurida õppimise, kurameerimise, mälu ja ööpäevase rütmi geneetilisi aluseid.
Allikas:
http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&id=1478
keemik- Administraator
- Postituste arv : 309
Points : 273
Join date : 30/11/2009
Age : 36
Similar topics
» Sisekõrv aitab aju verega varustada
» Teadlased: inimese löögitaluvus on üüratu!
» Uni aitab mälestusi algsel kujul säilitada
» Armastushormoon aitab sõduritel lahinguolukorras toime tulla
» Munarakk aitab spermil kiiremini saba liputada
» Teadlased: inimese löögitaluvus on üüratu!
» Uni aitab mälestusi algsel kujul säilitada
» Armastushormoon aitab sõduritel lahinguolukorras toime tulla
» Munarakk aitab spermil kiiremini saba liputada
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele