Teadusfoorum
Would you like to react to this message? Create an account in a few clicks or log in to continue.

Järjestati 115-aastaselt surnud naise DNA

Go down

Järjestati 115-aastaselt surnud naise DNA Empty Järjestati 115-aastaselt surnud naise DNA

Postitamine  alter Esm Jan 02 2012, 15:36

Milles peitub pikaealisuse saladus?

Vaid mõned kuud enne oma surma sai hollandlanna Hendrikje van Andel-Schipperist 2004. aastal 115 aasta vanuselt maailma teadaolevalt vanim inimene. Vanaproua säilitas vaatamata oma kõrgele eale terava mõistuse ning oli elupäevade lõpuni hea tervise juures.

Tema puhul ei täheldatud märke Alzheimeri tõvest ega dementsusest, ka ei esinenud tal muid üle saja aasta vanuseid inimesi tabavaid tüüpilisi tervisehädasid, näiteks veresoonte lupjumist. 113 aasta vanuselt sai ta vaimsete võimete testimisel vaatamata väikestele nägemisprobleemidele paremad tulemused kui enamus 60-75 aastaseid.

Nüüd on Amsterdami Vrije ülikooli teadlased kuus aastat pärast Andel-Schipperi surma järjestanud tema DNA ning loodavad välja selgitada, kas teda kaitses vanusega kaasnevate tervisehädade eest pärilik eripära või hoopis mingid välised tegurid.

Naise aju uuriti vahetult peale surma. Sellest sai esimene üle saja aasta vanuse inimese aju, mille puhul ei leitud märke dementsusest ega Alzheimeri tõvest. Seejuures oli Andel-Schipper sündinud enneaegselt ning arstid ei teadnud, kas ta üldse jääb elama.

Saja aastaselt diagnoositi naisel rinnavähk, mille ravi saatis edu. Alistuda tuli aga lõpuks maovähile. Tema õed-vennad surid 70ndates eluaastates ning ema elas 100 aastaseks.

Teadlasterühm esitles tulemusi Kanadas toimunud Ameerika inimgeneetika ühingu aastakonverentsil. Eeluuringute tulemused näitasid, et tema geneetilises koodis esineb teatud haruldasi iseärasusi, kuid selgusetu on, millist rolli need mängisid naise kaitsmisel vananemisega seotud haiguste eest.

Teadlased usuvad, et naise DNA järjestamine on alles esimene samm mõistmaks, kuidas variatsioonid DNA järjestuses pikaealisust mõjutavad. Selle täielikuks mõistmiseks on vaja järjestada veel sadade inimeste geene.

Tööd juhtinud Henne Holstege loodab, et Andel-Schipperi DNA uurimine aitab välja selgitada, mis kaitses naist dementsuse ja veresoonte lupjumise eest, mis omakorda aitaks kaasa nende haiguste edasisele uurimisele.

Novaator
alter
alter
Moderaator
Moderaator

Postituste arv : 816
Points : 1418
Join date : 30/11/2009
Age : 37

Tagasi üles Go down

Tagasi üles

- Similar topics

 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele